Paksenevad küüned (Kloonüküüsed)

Kirjeldus

Paksenevad küüned ehk küüne klubbing on küüne deformatsioon, kus küüned muutuvad laiemaks ja paksemaks, eriti küünepõhjas, ning küüne ja naaskli vaheline nurk kaob, muutudes ümara kujuga.

Paksenevad küüned on füüsioloogiline reaktsioon, kus küünealuseline kude paisub ja muutub tihedamaks. See on seotud verevarustuse suurenemisega ja põletikuliste protsessidega küüne piirkonnas. Põhiliselt on see märk hapnikuvaesusest (hüpoksia) keha kudedes, mis põhjustab küünealuselise koega kasvu ja morfoloogilisi muutusi. Küüne kumerus suureneb ning sõrmede otsad võivad muutuda laiemaks, mida nimetatakse ka 'pulstikujulisteks sõrmedeks'.

Tõsised haigused ja hoiatussümptomid
  • Kopsuhaigused: Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsuvähk, kopsufibroos, bronhiektaasid.
  • Südamehaigused: Kaasasündinud südamehaigused, infektiivne endokardiit, tsüanoos (sinakas nahavärvus).
  • Seedeelundkonna haigused: Crohn'i tõbi, tsöliaakia, maksatsirroos, maksavähk.
  • Muud haigused: Kilpnäärme hea- või pahaloomulised kasvajad (türeotoksikoos), HIV/AIDS.
Haruldasemad põhjused
  • Pärilikud sündroomid (nt primaarne küünede klubbing ilma muuta haiguseta).
  • Krooniline arsenikumi või berülliumiga kokkupuude (tööstuslikud mürgistused).
  • Pikaajaline dialüüs.

Kuna paksenevad küüned on peamiselt aluseks oleva haiguse sümptom, ei ole olemas otstarbekaid koduseid ravi meetodeid küünede vormi taastamiseks. Põhiline on aluseks oleva põhjuse diagnoosimine ja ravi. Enne arsti juurde minekut võib:

1. Jälgida muid sümptomeid: Pane tähele köha, hingeldust, rindkere valu, väsimust või kaalulangust.

2. Välti suitsetamist: See võib oluliselt halvendada kopsu- ja südamehaiguste kulgu.

3. Puhka ja väldi füüsilist ülekoormust, kui kaasneb hingeldus.

4. Ära kasuta iseravivaid vahendeid küünte vormi parandamiseks, see ei ole tõhus.

Oluline on mõista, et kodused meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni.

Kiire konsultatsiooni vajavad olukorrad
  • Paksenevad küüned, mis on tekkinud suhteliselt kiiresti (mõne nädala või kuu jooksul).
  • Kaasnev hingeldus, raskused hingamisel või rindkere valu.
  • Sinakas (tsüanoos) huulte, näo või sõrmete värvus.
  • Pidev väsitav köha, eriti verega köha.
  • Selgeta põhjustatud kaalulangus või äge väsimus.
  • Paksenevad küüned, mis esinevad koos kõhukinnisuse, kõhulahtisuse või verega väljaheidetega.
  • Patsiendil, kellel on juba teadaolev südame-, kopsu- või maksahaigus, kui küünede olek halveneb.