Kaela jäikus

Kirjeldus

Kaela jäikus on tunne, kus kael on pingul, piiratud liikuvusega ja sageli valulik. See võib olla nii kerge ebamugavus kui ka tõsise haiguse märk.

Kaela jäikus on füüsioloogiline reaktsioon, kus kaelalihased pingestuvad ja muutuvad jäigaks, muutes pea pööramise või kummardamise valulikuks ja piiratud ulatuses võimalikuks. See on keha kaitsereaktsioon, mis piirab liigutusi, et vältida edasist kahjustust või leevendada valu. Pinge võib tuleneda lihaskrampidest, põletikust, närvipingest või iseenda kaitsest kesknärvisüsteemi häire korral.

Levinud ja tavaliselt mitteohtlikud põhjused
  • Lihaspinge või krambid (nt halva asendi, istumise tõttu tööl või magamise ajal)
  • Kaelatrauma või venitushoog (nt pöörane liigutus, kerge tõuge)
  • Stress ja ärevus, mis põhjustavad lihaste pingestumist
  • Väsimus ja unepuudus
  • Külmetushaigused või viirused, mis põhjustavad üldist lihasvalu
Tõsisemad haigused või hoiatussümptomid
  • Meningiit või meningoencefalit (aju- või seljaaju kestade põletik) – see on KIIRELOOMULINE meditsiiniline olukord
  • Kaela selgroolülide degeneratiivsed muutused (osteokondroos)
  • Tekkiv radikuliit (närvi juure põletik)
  • Autoimmuunhaigused (nt reumatoidartriit)
  • Põletikulised protsessid kaelapiirkonnas (nt lümfisõlmede suurenemine)
  • Trauma (nt kokkupõrge, kukkumine, löök) või selgroo stabilisuse kaotus
  • Harvemini: kasvajad või infektsioonid seljaaju või lähedastes struktuurides

Kui sümptomid on kerged ja puuduvad kiireloomulised hoiatussümptomid (vt jaotisest 'Kaela jäikus – millal pöörduda ARSTI POOLE KIIRELOOMULISELT?'), võib proovida järgmist: Puhka ja võta kaelale mõnepäevane paus intensiivsetest liigutustest. Rakenda kaelale kerge soojust (nt soe rätik või dušš), et lihaseid lõdvestada. Võta vajadusel ravimikorras valuvaigistit või põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen), järgides pakendil olevaid juhiseid. Tee õrna venitust, kuid mitte valu tekitavat. Vaheta magamisasendit, kasuta madalat või kaelatoetust pakkuvat padja. Võimalusel väldi pikki istumisperioode ja pingelisi asendeid. Joo piisavalt vedelikku.

KIIRED HOIATUSMÄRGID (vaja koheselt kiirabi või EMO-d):
  • Kõrge palavik (üle 38,5°C), eriti koos peavaluga ja/või iiveldusega
  • Valgus- või helikartus (valgus või helid on talumatuks muutunud)
  • Uimasus, segasus, raskused ärkvel hoidmisega või teadvuse kaotus
  • Kaela jäikus on äkiline ja eriti tugev, võimatus lõua rinnale suruda
  • Värinad, krambid või nahalised punased/pruunid täpid (eriti palaviku korral)
  • Järsk ja tugev peavalu, millist pole varem kogenud
  • Pärast trauma (nt õnnetus, kukkumine, löök) tekkiv kaela jäikus või valu
MUUD PÕHJUSED ARSTI KÜLASTAMISEKS (planeeritud visiit või nõu):
  • Kaela jäikus ei leevene mõne päeva jooksul isehoolduse meetmetega
  • Valu või jäikus levib õlgadesse või kätele, tekib käte nõrkus või tungetus
  • Tekib uusi sümptomeid, nagu pearinglus, nägemishäired või kõneprobleemid
  • Jäikus on seotud põhjaliku füüsilise koormusega või on krooniline
  • Kahtlus, et põhjus võib olla ravimite kõrvalmõju või teine haigus