Müduv tujukus
Kirjeldus
Müduv tujukus ehk emotsionaalne ebastabiilsus on seisund, kus inimese meeleolu, tunded või emotsionaalne reaktsioon muutuvad kiiresti ja ettearvamatult ilma ilmse välistriggerita. See võib hõlmata järsku rõõmust kurbusele või ärrituvusele üleminekut.
Müduv tujukus viitab kiiretele ja intensiivsetele meeleolumuutustele, mida on raske kontrollida. See ei ole diagnoos iseenesest, vaid sümptom, mis võib viidata aluseks olevale füüsilisele või vaimsele tervisehäirele. Ajukeemias toimuvad muutused, eriti neurotransmitterite (nagu serotoniin, dopamiin) tasakaalutus või hormonaalsed kõikumised, võivad põhjustada emotsionaalset ebastabiilsust. Keha 'häiremärgusüsteem' reageerib liiga tundlikult või ebasobivalt stiimulitele.
- Stress ja pinge (töö-, pere- või rahalised probleemid)
- Väsimus ja unehäired
- Hormonaalsed kõikumised (näiteks menstrutsioonitsükkel ees, rasedus, menopaus)
- Alkoholi või uimastite tarbimine või mahajätmine
- Mõned ravimid (nagu kortikosteroidid) kõrvalmõjuna
- Meeleoluhäired: bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired
- Isiksusehäired: näiteks piirialane isiksusehäire
- Traumajärgne stressihäire (PTSD)
- Ajukahjustused või neuroloogilised häired (nagu ajukasvaja, dementia)
- Endokriinhäired: kilpnäärme probleemid (hüpotüreoos või hüpertüreoos), neerupealise probleemid
- Kroonilised valuhäired või muud pikaajalised tervisehäired
Kui müduv tujukus on kerge ja põhjustatud stressist või väsimusest, võivad aidata järgmised meetodid: 1) Puhka ja korralda une rütmi: püüa saada piisavalt kvaliteetset und. 2) Regulaarne füüsiline aktiivsus: kerge jalutuskäik või sport võivad parandada meeleolu tasakaalu. 3) Tervislik toitumine: väldi liialdatud suhkrut, kofeiini ja töödeldud toite. 4) Stressihaldus: proovi lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või mindfulness. 5) Päeviku pidamine: kirjuta oma tunded ja meeleolud üles, et tuvastada pälvikuid ja triggereid. 6) Sotsiaalne tugi: räägi usaldusväärse sõbra või pereliikmega. 7) Välti alkoholi ja uimasteid, kuna need võivad sümptomeid halvendada. Oluline on jälgida oma seisundit ja kui sümptomid ei parane või halvenevad, pöördu arsti poole.
- Enesetapu või teiste kahjustamise mõtted või kavatsused
- Pikk kestus (üle kahe nädala), mis segab igapäevaelu (töö, suhted)
- Meeleolumuutustega kaasnev segadus, hallutsinatsioonid või luulud
- Meeleolumuutused pärast uue ravimi alustamist või annuse muutmist
- Äge valu rinnus või hingamiseristused
- Äge pea- või kaelavalud, nägemishäired või krambid
- Järsk kaalulangus või -tõus ilma selge põhjuseta
- Märgatavad füüsiliselt põhjustatud sümptomid (nagu kilpnäärme suurenemine)