Wolff-Parkinson-White'i sündroom (WPW sündroom)
Kirjeldus
Wolff-Parkinson-White'i sündroom on kaasasündinud südamelektrihäire, mida iseloomustab lisajuhe südame kõrvatute ja vatsakeste vahel. See võib põhjustada ohtlikult kiireid südamerütmihäireid, mis mõjutavad südame tõhusat vere pumpamist. Selle mõistmine on oluline, sest õigeaegne diagnoos ja ravi võivad vältida tõsiseid terviserike.
Wolff-Parkinson-White'i (WPW) sündroom on südame elektrilise süsteemi kaasasündinud anomaalia. Terve südame puhul liigub elektriline impulss normaalrajal – sündmuste sõlme kõrvatutest vatsakestesse. WPW puhul on lisajuhe (nn Kenti kiud), mis ühendab otseselt kõrvatuid ja vatsakesi. See võib luua lühisringi, mis võimaldab elektrilisel impulssil liikuda ringiga (re-enter) ja käivitada paroksüsmide ajal väga kiireid südamerütmihäireid, nagu ebatüüpline AV-sõlme tahesükkel või vatsakeste tüahhükardia. Hoolimata sagedasest seostamisest kiirete rütmidega, võib osal patsientidest see lisajuhe olla läbi elu ilma sümptomiteta.
- Südamepekslemine (palpitatsioonid) – tunne, nagu süda lööks üle või korratult.
- Pearinglus või uimastumine.
- Lühiajaline hingeldus või raskused hingata.
- Nõrkus või väsimus.
- Ebaselge või pööritsev tunne peas (valitsemisvõimetus).
- Rindkeres valu või survetunne (eriti kiire südamerütmi ajal).
- Äge ärevus või hirmutunne.
- Teadvusekaotus (sünkoop) või sellele eelnev tunne.
- Harva võib kiire südamerütm (eriti fibrillatsioon) põhjustada ägedat südamepuudulikkust või südameseisakut.
- Sümptomid võivad tekkida järsult ja lõppeda sama kiiresti, kestes mõnest sekundist tundideni.
- Need võivad esile kutsuda füüsiline koormus, emotsionaalne stress või suur kofeiini tarbimine.
- Mõnel inimesel võib WPW olla täiesti asümptomaatiline ja avastatakse juhuslikult EKG-l.
Wolff-Parkinson-White'i sündroom on peamiselt kaasasündinud seisund. See tekib südame arengu häire tõttu emakas, kui normaalse elektriisolatsiooni asemel kõrvatute ja vatsakeste vaheseinasse jääb üks või mitu lisajuhet. Enamasti ei ole see pärilik, kuid harva võib esineda perekondlikke juhtumeid. Seost on täheldatud mõne kaasasündinud südamevigaga (nt Ebsteini anomaalia). WPW-d võib esineda mis tahes soost ja vanusegrupis, kuid esimesed sümptomid ilmnevad sageli noorukieas või varases täiskasvanueas. Teisi kindlaid elustiiliga seotud riskitegureid ei ole, kuid teatud väljaütlektegurid (alkohol, uimastid) võivad käivitada sümptomaatilisi südamerütmihäireid.
WPW sündroomi diagnoosimise aluseks on elektrokardiogramm (EKG). Tüüpilistel juhtudel näeb EKG-l iseloomulikku delta-lainet (impulsi ebanormaalne algus) ja lühendatud PR-intervalli, mis peegeldab impulsi kiiret levikut lisajuhme kaudu. Kui sümptomaatilisi rütmihäireid esineb harva, võidakse kasutada 24-tunnist Holteri monitori või sündmuse registraatorit. Kõige täpsem meetod on elektrofüsioloogiline uuring (EPU), mis tehakse südamekatetriseerimise käigus. Selle käigus tuuakse südamesse peenikad juhtmed, et kaardistada täpselt lisajuhe(te) asukoht ja testida erinevaid südamerütme. See uuring on hädavajalik, kui kaalutakse ravimeetodit, mis suunatakse lisajuhet hävitama.
Ravi taktik sõltub sümptomite raskusastmest, sagedusest ja patsiendi üldisest riskist. Asümptomaatilistel patsientidel ei pruugi vaja olla aktiivset ravi, vaid vaid jälgimist. Sümptomaatiliste südamerütmihäirete korral on ravivalikud järgmised:
1. Medikamentoosne ravi: Kasutatakse südamerütmiga seotud kiireid lööke (tahhükardiaid) kontrolli all hoidmiseks või ärahoidmiseks. Levinud ravimite hulka kuuluvad adenosiin (ägeda rünaku peatamiseks), beetalukkaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid või antiaritmilised ravimid nagu flekainiid või amiodaron.
2. Kateterablatisioon: See on sageli ravi esimene valik ja parim viis sündroomi põhjapõhiseks ravimiseks. EPU käigus juhib arst katetri otse lisajuhe(te) juurde ja hävitab selle radio-sagedusenergiaga (soojus) või külmumisega (krüoablatsioon). Edu määr on väga kõrge (>95%), ja see on terviklik ravi.
3. Elektriline kardioversioon: Kasutatakse kiiremate ja ohtlikumate südamerütmihäirete (nt südamevähktõbi) korral, mis on seotud WPW-ga ja ohustavad vereringet, et taastada normaalset sinusritmi.
4. Elustiiliga seotud nõuanded: Soovitatakse vältida suure kofeiini- või energiajookide tarbimist, liigset alkoholi ja teatud ravimeid (nagu mõned nohu- või astmaravimid), mis võivad rütmihäireid käivitada.
Oluline on otsida kiiret arstiabi, kui esineb järgmisi punase lipuga sümptomeid, mis võivad viidata ohtlikule südamerütmihäirele:
- Järsk, väga kiire või korratu südamepekslemine, mis ei lõpe mõne minuti jooksul.
- Rindkeres tugev valu, survetunne või tihedus, eriti kui see levib kaelale, õlgadele või käsivartele.
- Rasked hingamisraskused koos südamepekslemisega.
- Pearinglus, uimastumine või teadvuse kaotamine (sünkoop).
Kui teil on juba diagnoositud WPW sündroom ja teie tavalised sümptomid muutuvad sagedasemaks või raskemaks, peaksite konsulteerima oma kardioloogiga uue ravikava kohta. Ka juhuslik WPW leid terviklikul EKG-l, isegi kui sümptomeid pole, vajab kardioloogi hindamist riski taseme määramiseks.