Võrkkesta lahtirenemine (Ablatio retinae)
Kirjeldus
Võrkkesta lahtirenemine on kiireloomuline silmahaigus, mille korral tundlik võrkkest eraldub oma aluskoest. See on silma kaitsetundlik seisund, mis nõuab kiiret arstiabi, et vältida püsivat nägemiskahjustust või pimedaksjäämist. Ýigeaegne tuvastamine ja ravi on paraku väga edukad.
Võrkkesta lahtirenemine (Ablatio retinae) on silmapõhja tundliku valgustundliku kihi (võrkkesta) eraldumine selle toitvast kihist (võrkkesta epiteelist). See eraldumine katkestab võrkkesta toitmise ja põhjustab rakkude kiire hävimise. Protsess algab tavaliselt väikesest pisarast või pragust võrkkestas, millest vedelik voolab alla ja lõhub võrkkesta kinnituskohta. Ilma kiire meditsiinilise sekkumiseta võib see viia kesksete nägemisväljade püsiva kaotuse ja silma pimedaksjäämiseni.
- Äkiline välgunägemine või sädemete nägemine (fotopsia) pimedas või silmi sulgedes.
- Suurenenud lendkärbeste, mustade punktide, udu või hõljuvate laikude arv nägemisväljas (müsiodesid).
- Kerge nägemise hägustumine või udusus.
- Nägemisväljale ilmuv pidev varjualune või tumedam eesriie, mis laieneb üldjuhul alt või küljelt. Varjualune võib olla nii püsiv kui ka voolav.
- Nägemisvälja ühe osa äkiline kaotus, nagu oleks seda osa tumeda kardina või tihe uduga kaetud.
- Nägemise järsk ja oluline langus või moonutus (näiteks sirged jooned näivad kõverad – metamorfopsia).
- Valu silmas või ümber silma, mis võib tekkida teiste silma kõrvalekallete (näiteks glaukoomi) tõttu.
- Pupilli suuruse muutus või pupilli normaalreaktsiooni häire valgusele.
Võrkkesta lahtirenemise otsene põhjus on vedeliku kogunemine võrkkesta alla. Sellele eelneb sageli võrkkesta pragu või pisar. Peamised riskitegurid on:
- Läbipaistmatu või vedela klaaskeha kahjustus: Vananedes võib klaaskeha kokku tõmbuda ja rebida võrkkestast lahti, tekitades pragu.
- Müoopia (lühinägelikkus): Eriti kõrge astmega lühinägelikkus muudab võrkkesta õhemaks ja hapraks.
- Silmatrauma või suur füüsiline koormus: Löögid pihta või äkilised liigutused võivad põhjustada rebendit.
- Eelnev kataraktide eemaldamise operatsioon (eriti keerulised juhud).
- Perekondlik haiguslugu võrkkesta lahtirenemisest või degeneratiivsetest muutustest (nt pigmend-degeneratsioon).
- Teised silmahaigused: Diabeetiline retinopaatia, silma põletikud või kasvajad.
- Vanus: Risk suureneb pärast 50. eluaastat, kuid võib esineda igas vanuses.
Silmaarst (oftalmoloog) teeb põhjaliku silma ülevaatuse, et kinnitada diagnoos ja leida kõik võrkkesta kahjustused.
- Oftalmoskoopia: Silmapõhja läbivaatus laiendatud pupillidega erinevate läätsede ja seadmete abil on peamine meetod pragude ja lahtirenemise tuvastamiseks.
- Silmaultraheli (B-skaneerimine): Kasutatakse juhul, kui silmapõhi on udune (näiteks verevalumise võrra) ja seda ei saa otse vaadelda. See annab täpse pildi võrkkesta asendist.
- Optiline koherentsitomograafia (OCT): Võimaldab saada võrkkesta ülitäpseid ristlõikepilte, et hinnata selle kihi struktuuri ja eraldumise ulatust.
- Nägemisvälja uuring (perimeetria): Võib olla abiks lahtirenemise ulatuse hindamiseks.
Võrkkesta lahtirenemise ravi on ALATI kirurgiline ja seda tuleb teha võimalikult kiiresti, et taastada võrkkesta toitumine ja säilitada nägemine. Meetodi valik sõltub lahtirenemise ulatusest, asukohast ja tehnilistest teguritest.
- Pneumaatiline retinopeeksia: Silma sisse süstitakse väike mullikese gaasi, mis surub võrkkesta vastu seina. Seejärel kinnitatakse võrkkest laser- või külmraviga (kriopeeksia).
- Skleera kokkusurumine (skleraalploomb): Silma seinale õuele õmeldakse spetsiaalne materjalist ploomb, mis surub seina sisse ja sulgeb pragu. Sageli kombineeritakse külm- või laserraviga.
- Vitrektoomia: Silma keskmisest osast (klaaskehas) eemaldatakse vedelik ja/või veresinine, mis tõmbab võrkkestast. Seejärel asendatakse see gaasi, õli või erilise vedelikuga, et võrkkest tagasi suruda. Lõpuks kinnitatakse võrkkest laseriga. See on kõige invasiivsem, kuid sageli vajalik meetod.
- Laserkoagulatsioon või külmravi (kriopeeksia): Kasutatakse reeglina teiste meetodite lisana, et luua arret, mis kinnitab võrkkesta ümbritsevatesse kudedesse ja sulgeb pragu.
Pärast operatsiooni on vajalik puhkus ja järgida arsti juhiseid (näiteks pea kindlas asendis hoidmine). Taastumine võib võtta kuude.
Võrkkesta lahtirenemine on silma kiireloomuline seisund. Pöörduge KOHE silmaarsti (oftalmoloogi) või hädaabipunkti poole, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest:
- Äkiline uute, paljude lendkärbeste või välgunägemise ilmnemine.
- Nägemisväljale ilmuv varjualune, eesriie või tumedam piirkond, eriti kui see laieneb.
- Nägemise äkiline langus või moonutus (sirged jooned muutuvad kõveraks).
- Mis tahes silmatrauma (löök, torke) järel sarnaste sümptomite ilmnemine.
Ärge oodake, et sümptomid iseenesest mööduksid. Iga tund või päev võib olla otsustav nägemise säilitamisel. Kui teil on kõrge risk (nt tugev lühinägelikkus, perekonnas juhtumeid), on olulised regulaarsed silmaarsti kontrollid.