Takayasu arteriit
Kirjeldus
Takayasu arteriit on haruldane, põhjalikku ravimist vajav põletikuline veresoontelihauste. See haigus peamiselt kahjustab keha suuri artereid, eriti aordi ja selle peamisi harusid, põhjustades nende seina paksenemist, ahenemist või isegi sulgumist. Haigust peetakse autoimmuunhaiguseks, kus keha enda immuunsüsteem ründab eksikombel enda artereid.
Takayasu arteriit, mida nimetatakse ka 'ilma pulssita haiguseks', on krooniline suurte arterite granulomatoorne põletik. Haigus keskendub peamiselt aordile (keha peamine arter) ja selle peamistele harudele, nagu pea-, käe- ja neeruarterid. Põletikuline protsess põhjustab arteriseina paksenemist, mis toob kaasa soonte ahenemist (stenoos) või täielikku sulgumist (okklusioon). See piirab verevoolu elutähtsate organiteni ja kudemeteni. Haigust iseloomustab ka kudedesse granulomide – väikeste põletikuliste sõlmede – teke. Kuigi haigus võib esineda igas eas, on see sagedasem noortel naistel, eriti alla 40-aastastel.
- Väsimus ja nõrkus
- Õhtused palavikud
- Liigesevalud ja jäikus
- Tahtmatu kaalulangus
- Öine higistamine
- Rinnapiirkonna või kaela valud
- Pulsilaevuse puudumine või nõrkus ühes või mõlemas käes (seetõttu ka nimi 'ilma pulssita haigus')
- Vererõhu erinevus käte vahel (>10 mm Hg)
- Pea- või kaelavalud, uimastumine, nägemishäired (ajuarite kahjustuse tõttu)
- Käte jahutus, valu või nõrkus füüsilise koormuse ajal (klaudikatsioon)
- Lühialalisus, rindkerevalu (kui kahjustub südame vereringe)
- Kõrge vererõhk (neeruarterite kahjustuse tõttu)
- Peapööritus või minestamine (seljaaju või ajuteritesse verevarustuse häire)
Takayasu arteriidi täpset põhjust ei tunta, kuid arvatakse, et see on autoimmuunhaigus. Keha immuunsüsteem eksib ja ründab enda arterite seinu, põhjustades põletikku. Oletatakse, et teatud geneetilised tegurid (nt HLA-B52) suurendavad haiguse tekkeriski. Lisaks võib mängida rolli ka varasem infektsioon, mis käivitab autoimmuunreaktsiooni genoteeritud indiviidil. Peamiseks demograafiliseks riskiteguriks on noor naissoost inimene (enamasti diagnoositakse 15–30 aasta vanuselt). Haigus on küll haruldane, kuid levinum Ida-Aasia ja Ladina-Ameerika naistel.
Takayasu arteriidi diagnoosimine võib olla keeruline varaste mittespetsiifiliste sümptomite tõttu. Arst alustab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, kontrollides eriti pulssi erinevates punktides ja vererõhku mõlemas käes. Põhilised kõrvaldiagnostilised uuringud hõlmavad:
- Vereproovid: Üldised põletikumargerdid (nt lühkeraku sisaldus – ESR, C-reaktiivne valk – CRP) on tihti tõstetud. Samuti kontrollitakse aneemiat.
- Pildiuuringud: Need on diagnoosi kinnitusel võtmetähtsusega.
- Magnetresonantstomograafia (MRT) angiograafia või Arvutitomograafia (CT) angiograafia: Need on kuldstandardid, mis võimaldavad detailselt visualiseerida arterite seinte paksenemist, ahenemist ja aneurusmasid ilma kiirguskoormuseta (MRT puhul).
- Doppleri ultraheli: Võimaldab hinnata verevoolu kiirust ja ahenemisi käte- ja kaelaarterites.
- Traditsiooniline angiograafia: Invasiiivne meetod, kus arterisse süstitakse kontrastainet, kuid seda kasutatakse sagedamini raviprotseduuri osana, mitte ainult diagnoosimiseks.
Takayasu arteriidi ravi eesmärgid on põletiku mahasurumine, sümptomite leevendamine, arterite edasise kahjustuse ja tüsistuste (nt südamerabandus, insult) ärahoidmine. Ravi põhineb pikaajalisel ravimite kasutamisel ja vajadusel kirurgilisel sekkumisel.
1. Ravimid:
- Kortikosteroidid (nt prednisolon): Esmajooneravi põletiku kiireks kontrollimiseks. Doosi vähendatakse aja jooksul minimaalsele tõhusale tasemele.
- Immunosupressiivsed ravimid (säästravimid): Kasutatakse koos steroididega või nende asemel, et vähendada steroidide kestvakat kasutamist ja nende kõrvaltoimeid. Levinumad on metotreksaat, atsatiopriin, mükofenolaat või leflunomiid.
- Biologilised preparaadid (nt tosilitsumab, infliksimab): Kasutatakse rasketel või ravimitele vastupidavatel juhtudel, et sihtida spetsiifilisi põletikku vahendavaid molekule.
2. Operatiivne või endovaskulaarne ravi: Kasutatakse, kui arteriaheneemine on oluline ja põhjustab eluohtlikke sümptomeid (nt kõrge vererõhk, insuldi oht, jäsemete gangreen).
- Angioplastika koos stendi paigaldamisega: Ahenenud arteri laiendamine balloniga ja metallvõrgustiku (stendi) paigaldamine, et see avatuna hoida.
- Büpassoperatsioon: Otsene ümbersuunamine, kus luuakse uus tee (šant), mis möödub ahenenud või suletud arterilõigust, kasutades patsiendi enda veeni või sünteetilist grafti.
3. Toetav ravi: Regulaarne jälgimine, suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus (vastavalt võimekusele) on olulised toetavad tegurid.
Oluline on konsulteerida arstiga, kui teil on mõni järgmistest murettekitest sümptomitest, eriti kui need esinevad noorel naisel:
- Püsiv ja seletamatu palavik või väsimus.
- Uue ja püsiva peavalu või käe nõrkuse/numbuse ilmnemine.
- Märgatav erinevus käte pulsilöökide tugevuses või vererõhus.
- Valu või krambid käes või jalal füüsilise koormuse ajal.
- Ootamatu nägemishäire või minestamine.
Erakorralise meditsiinilise abi otsimise põhjused (kutsuge kiirabi):
- Äkiline, tugev peavalus koos iivelduse või oksendamisega, mis võib viidata insuldile.
- Äkiline ja tugev rinnapiirkonna valu, mis võib olla seotud südame verevarustuse häirega.
- Ühe jäseme äkiline ja täielik jahutus, valutus ja kahvatus, mis viitab ägedale arteriaalsele vereringe häirele.
Kuna haigus on krooniline, on regulaarne jälgimine reumatoloogi või vaskulaarkirurgi poolt eluaegne vajadus.