Kahvatu nägu
Kirjeldus
Kahvatu nägu on näo ihu tavalise värvuse kaotamine või tunduv läikepunetus, mis võib viidata vereringehäirele või organismi üldisele tasakaaluta olekule.
Kahvatu nägu on füsioloogiline reaktsioon, kus näonaha veresooned ahenevad või vere vool väheneb nahapinnale. See võib olla seotud hemoglobiini (punaste vereliblede hapnikku kandva valgu) vähenemisega veres või vere ümberjaotumisega elunditesse, mis on kriitilisemad sel hetkel – näiteks süda, aju või lihased. Põhiline põhjus on hapniku tarnimise vähenemine nahavärvust andvate punaste vereliblede arvelt.
- Külm: külma ilma mõjul veresooned kokku tõmbuvad, et säilitada kehasoojust.
- Väsimus või unepuudus: organismi taastumisvõime langus võib avalduda näo värvuse muutustena.
- Emotsionaalne stress või hirm: adrenaliini vabanemine põhjustab veresoonte ahenemist.
- Kiire liikumine istuvast või lamavast asendist püsti: vererõhu lühiajaline langus (ortostaatiline hüpotensioon).
- Kergem aneemia (nt rauapuudus): toitumisest või imendumishäirest tingitud.
- Dehidratsioon: vedeliku puudumine organismis vähendab vere mahtu.
- Raske aneemia: põhjustatud kroonilisest verekaotusest (nt maohaavandid, hemorroidid), B12-vitamiini või foolhappe puudusest.
- Südame-veresoonkonna häired: südamepuudulikkus, aordiklapi ahenemus, südameinfarkt (võib kaasneda higistamise ja hingamisel raskustega).
- Siseveresoon: sisemine veritsus (nt mao-sooletraktis, pärasoontesse) võib põhjustada järsku kahvatust.
- Šokk (nt septiline, anafülaktiline): vererõhu järsk langus, mis ohustab elundeid.
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur): eriti diabeediga patsientidel, kaasneb higistamine ja värisemine.
- Kroonilised neeru- või maksahaigused: need mõjutavad hemoglobiini tootmist või vere koostist.
- Õendav haigus (nt leukoemia, vähk): võib põhjustada aneemiat või üldist kõhetust.
Kui kahvatus on kerge ja ilma hoiatusmärkideta, võid proovida järgmist:
1. Puhka: heida maha, tõsta jalad veidi kõrgemale südame tasemest, et parandada verevoolu ajju ja näosse.
2. Joo piisavalt vedelikku: vesi, teed või elektrolüüdijooke, et leevendada dehidratsiooni.
3. Söö toitu, mis on rikas rauast: liha, kaal, pähklid, lehemagnet (kui kahtlustad kergemat aneemiat).
4. Vält äkilisi liigutusi: tõuse aeglaselt, et vältida pearinglust.
5. Soojenda ennast: külma põhjustatud kahvatuse korral kanna soojaid riideid või joo sooja jooki.
6. Väldi nikotiini ja alkoholi: need ahendavad veresooni ja võivad süvendada kahvatust.
Kui sümptomid ei parane mõne tunni jooksul või kaasnevad muud mured, konsulteeri perearstiga.
- Järsk, tugev valu rinnus, käsivartes või kõhus (võib viidata südameinfarktile või sisemisele veritsusele).
- Lühialaline teadvuse kaotus või äge uimasus.
- Kiire või nõrk pulss, hingamise raskused või lämbumistunne.
- Oksendamine verest või musta, tõrvataolise väljaheidetega (võib näidata sisemist veritsust).
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis kaasneb kahvatusega (võib olla infektsiooni märk).
- Näo ühepoolne kahvatus või lõua, käe nõrkus (võib olla insuldi märk).
- Kahvatus, mis tekib peatrauma järel (võib viidata sisemisele veresoonnile).
- Kahvatus, mis püsib mitu päeva ilma ilmse põhjuseta.
- Üldine pidev nõrkus, väsimus või hingamisel raskused kerge koormuse ajal.
- Nahakollakas või sinakas värvus (võib viidata maksa- või neeruprobleemidele).
- Kaalulangus ilma põhjuseta või öine higistamine.
- Krooniline veritsus (nt igakuisete veritsuste suurenemine, verejooksmine igemete alt).