Naha lööve
Kirjeldus
Naha lööve on nahakarva nähtav muutus, mis võib avalduda punetuse, köbete, põiskude või teiste elementidena. See võib olla lokaliseeritud üksikule piirkonnale või levida laialdaselt kehal. Lööbe võib saatada sügelus, valu, põletikuline reaktsioon või teised üldsümptomid nagu palavik. Naha lööbe põhjused on väga mitmekesised – alates lihtsatest ärritustest kuni eluohtlike haigusteni.
Naha lööve on nahakarva põletikuline reaktsioon, mis tekib veresoontete laienemise tõttu naha pealises kihises (epidermises), põhjustades verevoolu suurenemise ja punetuse. See võib olla keha immuunsüsteemi reaktsioon allergeni, infektsiooni, kemikaali või sisehaigusele. Histamiini vabanemine põhjustab sügelust ja paistetust. Mõnel juhul on lööbe seotud naharakkiirenenud jagunemisega (nt psoriaas) või naha mikrobioloogilise tasakaalu häirumisega. Lööbe võib olla kuiv, niiske, täppiline või laiguline, sõltuvalt aluseks olevast põhjusest.
- Allergilised reaktsioonid (nt toiduained, ravimid, putukahammustused, tolmu- või loomanahk)
- Naha füüsiline või keemiline ärritus (nt kemikaalid, kosmeetika, kangad, hõõrdumine)
- Viiruste või bakterite põhjustatud infektsioonid (nt tuulerõuged, leetrid, impetigo)
- Soojuslööve või liigne higistamine (mille tulemusel võivad ummistuda higinäärmed)
- Stress või väsimus (võib põhjustada hormonaalseid muutusi, mis avalduvad nahal)
- Atopiline dermatiit (ekseem) või seborröiline dermatiit (kroonilised, kuid tavaliselt mitte eluohtlikud seisundid)
- Kontaktdermatiit (naha kokkupuude allergeniga või ärritajaga)
- Päikesevalguse mõju (fotosensitiivsus või päikesepõletus)
- Autoimmunhaigused (nt lupus, psoriaas, sklerodermia, mis põhjustavad süsteemset põletikku)
- Meningokokkinfektsioon (võib avalduda punaste või lillakate täppidena, mis ei kahane survel – meningiidi märk)
- Anafülaktiline šokk (eluohtlik allergiline reaktsioon, mis kaasneb kiire tursega, hingamisraskustega)
- Süsteemne infektsioon (nt sepsis, kus lööbe võib olla vereringe häire märk)
- Vähk (nt melanoom või muud nahakasvajad, mis võivad näida uute või muutuvate sündmustena)
- Vereringe- või südamehaigused (nt endokardiit, mis võib põhjustada veripunaseid täppe)
- Kroonilised põletikulised haigused (nt sarkoidoos, Crohn'i tõbi, mis võivad mõjutada nahka)
- Rasked ainevahetushaigused või maksa- või neerupuudulikkus (võivad põhjustada sügeluslikke lööbeid)
Kui naha lööve on kerge ja ilma hoiatusmärkideta, võib järgmised meetodid leevendada sümptomeid:
1) Vältige teadaolevaid allergene ja ärritajaid (nt teatud toidud, kosmeetika, kangad).
2) Kasutage jahedaid niiskeid kompresse (nt puuvillane rätik, mis on kastetud jahedasse vette) lööbe alale, et vähendada sügelust ja põletikku.
3) Kandke lõdvaid, õhulisi puuvillaseid riideid, et vähendada hõõrdumist ja higistamist.
4) Sügeluse leevendamiseks võite kasutada antihistamiinikreeme või tablette (nt tseteriisiin, loratadiin), kuid konsulteerige enne arsti või farmatseudiga.
5) Puhastage nahka õrnalt, kasutades mõõduka pH-ga seebituid puhastusvahendeid, ja kuivatage hoolikalt lõuendiga.
6) Joo palju vedelikku (eriti vett), et hoida nahka hüdratsioonis ja toetada keha immuunsüsteemi.
7) Vältige kratsimist, sest see võib viia nakkusele ja armejälgedeni. Lõika lühikseks küüned või kasutage öösiti kinniseid kindaid.
8) Kui lööbe on päikesevalguse tundlikkusest, kasutage kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi ja kaitsege nahka päikese eest.
9) Õlised või niisutavad kreemid (nt aloe vera, kolloidne kaerahelves) võivad leevendada kuiva või ärritatud nahka.
10) Puhkage piisavalt, sest stressi vähendamine võib aidata mõningatel juhtudel lööbe paranemisel.
- Lööve levib kiiresti (nt mõne tunni jooksul) või katab suure osa kehast (eriti rindkere või selg).
- Kõrge palavik (üle 39°C) või palavik, mis ei lange tavapäraste ravimitega (nt paratsetamool).
- Raskused hingamise või neelamisega, millega kaasneb köha või kägistumistunne.
- Turse näos, huultel, keeles või kurgus, mis võib takistada hingamist (anafülaksia märk).
- Sümptomid nagu tugev peavalu, jäikus kaelas, valgusundimus või uimasus (võivad viidata meningiidile).
- Lööbe muutub veriseks, roheliseks või kollaseks, mis võib näidata bakteriaalset infektsiooni.
- Lööbe ilmnemine koos iivelduse, oksendamise, kõhuvalu või kõrvalekalletega uriinis (võivad olla märgid sisehaigustest).
- Lööbe, mis ei kao 1-2 nädala jooksul isegi koduse ravi korral või halveneb pidevalt.
- Lööbe, mis on väga valulik või mis kaasneb lihasvalude või liigeste valuga.
- Sündmuste teke, mis muutuvad suuruseks, värvuseks või kujult (kahtlus melanoomist).
- Lapsel või imikul lööbe koos kõrge palaviku, uimasuse või kehvast söömisest (võib olla märk tõsisest infektsioonist).