Näo sinisus (tsüanoos)
Kirjeldus
Näo nahk võib muutuda sinakaks või lillakashalliks, mis on sageli märk hapnikuvaesust veres. See võib ilmneda kas kogu näol või teatud piirkondades, näiteks huultel või kõrvaservades.
Näo sinisus ehk tsüanoos on füüsioloogiline reaktsioon, kus naha ja limaskestade värvus muutub siniseks. See tekib siis, kui veres on liiga palju hemoglobiini, mis pole hapnikuga seotud (deaoksihemoglobiin). Tavaliselt on vere punane värvus tingitud hapnikuga rikastatud hemoglobiinist. Kui hapniku sisaldus veres langeb (nt hingamis- või südamerikkete tõttu), koguneb vereringesse rohkem sinakast värvi deaoksihemoglobiini, mis muudab naha ja limaskestade värvuse. See võib olla märk tõsisest hapnikupuudusest organismis.
- Jäine keskkond: külma käes võib vähenenud verevool nahas põhjustada sinakat varjundi, eriti huultel ja sõrmeotstes.
- Kõrgmäestiku tervisehäired (kõrgusehaigus): õhustiku madal hapnikusisaldus kõrgel asuvates piirkondades.
- Intensiivne füüsiline koormus: ajutine hapnikunõudluse ja tarnimise tasakaalustamatus.
- Vastsündinute füsioloogiline tsüanoos: esimestel elutundidel võib esineda ajutine sinakas varjund, kuni hingamissüsteem kohaneb.
- Krooniline kopsuhaigus (nt kopsufibroos, raskekujuline KOKH, astma): hapniku vahetuse häired kopsudes.
- Südamerikked (nt südamepuudulikkus, kaasasündinud südamevigastused): vere ebaefektiivne pumpamine ja hapnikuga rikastamine.
- Kopsuemboolia: veresumbu kopsuarterites, mis põhjustab äkilist hapnikupuudust.
- Methemoglobiinemia (nt mõnede ravimite või kemikaalide toime): hemoglobiini muutumine hapnikku siduda mittesuutvaks vormiks.
- Keskendumishäired (nt krambid, insult): hingamiskeskuse või hingamisteede talitlushäired.
Kui sinisus on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta (vt jaotist "Millal PÖÖRDUDA ARSTI POOLE?"), võib proovida järgmist:
1. Soojustage: kui põhjuseks on külm, liikuge soojemasse keskkonda, kandke sooje riideid.
2. Puhkage: võtke istuv või poolistuv asend, vältige füüsilist koormust.
3. Kontrollige hingamist: proovige hingata aeglaselt ja sügavalt läbi nina, väljutage õhk suu kaudu.
4. Jooge piisavalt vedelikku. Vältige suitsetamist ja passiivset suitsu.
Oluline: need meetodid on mõeldud ainult kergete ja arusaadavate põhjustega juhtumiteks. Kui sinisus ei kao või kaasnevad muud sümptomid, on kohustuslik konsulteerida arstiga.
- Äkiline ja tugev näo või keha sinisus.
- Sinisuse kaasnev raskendatud hingamine, lämbumistunne või hingamispuudulikkus.
- Rindkeres valu või rõhumine.
- Südame rütmihäired (südamepekslemine, kloppimine).
- Peapööritus, teadvuse muutus või teadvusekaotus.
- Kõne või nägemise häired, lihasenõrkus.
- Pidev või korduv kerge sinisus, millel pole selget põhjust (nt külm).
- Sinisus, mis halveneb füüsilise koormuse ajal.
- Kaasnev pidev köha, väsimus või kaalulangus.
- Sinisus vastsündinul või väikelapsel, kes ei hinga normaalselt või on uimane.
- Sinisuse teke pärast uue ravimi võtmist.