Sick Sinus Sündroom

Kirjeldus

Sick Sinus Sündroom (Sündroomi sõlme haigus) on südame rütmihäire, mida iseloomustab loomuliku rütmigeneraatori – sündroomi sõlme – talitluse halvenemine. See põhjustab südame löögisageduse ebanormaalsust, mis võib vahelduda liiga aeglase ja liiga kiire pulsi vahel. See on tõsine seisund, mis nõuab arstlikku jälgimist, kuna võib põhjustada ohtlikke südame peatumise episoode.

Mis on Sick Sinus Sündroom?

Sick Sinus Sündroom (SSS) on sündroomi sõlme haigus. Südamel on spetsiaalne sõlm – sündroomi sõlm (sinoatriaalsõlm) – mis toimib loomuliku stimulaatorina, tekitades elektrilisi impulsse ja määrates südame rütmi. Sündroomi sõlme haiguse korral see sõlm ei tööta korralikult. See võib toota impulsse liiga aeglaselt (sinusbradükardia), peatuda ajutiselt (sinuspaus või sinoatriaalne blokk) või vahelduda kiirete rütmihäiretega, nagu sagedi südamepekslemine (sageli kõhuvatsakeste ülakiirus). Selline ebastabiilne rütm ei suuda tagada piisavat verevarustust kehas, eriti ajule.

Sümptomid

Põhisümptomid seotud aeglase pulsi või pausidega

Pidev väsimus ja nõrkus (astenia)
Uimastumine (düstoonia)
Pearinglus ja pimeduse tunne silmade ees
Lühiajalised teadvusekaotuse episoodid (sünkoop)
Lühialaline segasus või mäluprobleemid

Sümptomid seotud kiire pulsi episoodidega

Südamepekslemise (palpitatsioonide) tunne
Rindkerevalu või rõhumise tunne
Lämbumistunne (düspnoe)

Muud võimalikud märgid

Unetus
Irvitamine
Vere rõhu kõikumine

Põhjused ja riskitegurid

Peamiseks riskiteguriks on eakas vanus, kuna südame juhtsüsteemi rakkudes toimuvad loomulikud degeneratiivsed muutused. Haigus võib kaasneda teiste südamehaigustega, mis kahjustavad südame kudet. Peamised põhjused ja riskitegurid on:

Vanus: Enamikul patsientidest diagnoositakse see üle 70-aastastel.
Südame struktuurhaigused: Isheemiline südamehaigus (aortasüdamepuudulikkus, müokardi infarkt), kardiomüopaatia, südame löögipinda suurendavad haigused (nt hüpertroofiline kardiomüopaatia).
Südamekirurgia või trauma: Südameoperatsioonid (eriti südameklapi vahetus) või trauma võivad kahjustada sündroomi sõlme.
Süsteemsed haigused: Kõhulahtisus, hüpotüreoos, sarkoidoos, mõned autoimmuunhaigused.
Ravimid: Mõned südamerütmi ravimid (nt beetalukkajad, kaltsiumikanalid blokeerivad preparaadid, digoksiin) võivad halvendada sündroomi sõlme talitlust.
Geneetilised tegurid: Harva võib olla kaasasündinud kalduvus.

Diagnostika

Sick Sinus Sündroomi kahtlus tekib iseloomulike sümptomite puhul. Diagnoos kinnitatakse elektrokardiogrammiga (EKG), mis registreerib südame elektrilist tegevust. Kuna sümptomid võivad olla episoodilised, on kuldstandardiks pikaajaline EKG-monitooring (Holteri monitor). See seade kantakse 24–48 tundi või kauem, et tabada rütmihäire episoode igapäevaste tegevuste ajal. Mõnikord kasutatakse ka sündroomi sõlme funktsionaalsuse teste, kuid need on harvemini vajalikud. Kui sümptomid on seotud füüsilise koormusega, võib olla kasulik koormuskatsetest (ergomeetria). Ehhokardiogramm tehakse alati, et hinnata südame struktuuri ja funktsiooni, ning välistada teised südamehaigused.

Ravi

Ravi sõltub sümptomite raskusest ja leitud rütmihäirete tüübist.

Kui sümptomeid ei ole: Tihti ei ole vaja spetsiifilist ravijuhendit, kuid patsient jälgitakse regulaarselt.
Põhiravi sümptomaatilistel patsientidel on kardioloogilise elektrostimulaatori (südame stimulaatori, pacemakeri) implantatsioon**. See seade asendab defektset sündroomi sõlme, tagades minimaalse südame löögisageduse ja vältides ohtlikke pausisid. Stimulaator on absoluutselt vajalik patsientidel, kellel on esinenud teadvusekaotusi või südame peatumise episoode.
Kiirete rütmihäirete (nt kõhuvatsakeste ülakiiruse) korral võidakse stimulaatori kõrvale määrata ka antiarütilisi ravimeid, kuid ettevaatlikult, kuna need võivad veelgi aeglustada sündroomi sõlme talitlust.
Kui põhjuseks on ravim, tuleb selle manustamine üle vaadata või lõpetada.
Elustiili muutused ei mõjuta sündroomi sõlme talitlust otseselt, kuid tervislik eluviis soodustab üldist südame tervist.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui teil on korduvalt esinenud järsud pearinglused, uimastumise või teadvusekaotuse (minutilised) episoodid.
Kui tunnete äkilist, selgetimatut väsimust ja nõrkust, mis ei seostu füüsilise koormusega.
Kui tunnete südame korrapäratut löömist või „väljalööke“, eriti kui need kaasnevad pearinglusega.
Kui teil on rindkerevalu või lämbumistunne koos ebanormaalse pulsiga (liiga aeglane või liiga kiire).
**TÄHELEPANU! Kui teadvusekaotus kestab rohkem kui mõni minut või kaasneb hingamisraskus või tugev rinnapiin – kutsuge kohe hädaabitelefoni 112!**