Rindavähk

Rindavähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib rinnanäärmes olevate rakkude ebanormaalsest ja kontrollimata kasvust. Tavaliselt algab see piimakanalites (duktaalne kartsinoom) või rinnanäärme säsklates (lobulaarne kartsinoom). Ajapikku võivad vähirakud levida ümberkoesse, lümfisõlmedesse ja kaugematesse elunditesse, moodustades metastase. Haiguse kulg, prognoos ja ravi sõltuvad suurel määral kasvaja tüübist, hormonaalsest staatusest (nt ER/PR retseptorite olemasolust) ja HER2 proteiini ekspressioonist.

Rindavähki põhjustab kompleksne koosmõju geneetiliste tegurite ja keskkonnategurite vahel. Peamised riskitegurid on:

• Soojad riskitegurid: Sugu (naised), vanus (risk suureneb pärast 50. eluaastat) ja rindavähki põdev lähedane sugulane (ema, õde, tütar).
• Geneetilised mutatsioonid: Spetsiifilised päritud geenide mutatsioonid, nagu BRCA1 ja BRCA2, mis oluliselt suurendavad riski.
• Hormonaalsed tegurid: Varajane esimene menstruatsioon (<12 a) ja hiline menopaus (>55 a), esimene rasedus pärast 30. eluaastat või raseduse puudumine, pikaajaline hormoonasendusravi menopausi ajal.
• Elustiilitegurid: Alkoholi tarbimine, rasvunud olek, eriti pärast menopausi, ja füüsilise aktiivsuse puudumine.
• Muud tegurid: Varasem kiiritusravi rindkere piirkonnas, tihe rinnakoe tihedus mammograafial.

Rindavähka kahtluse korral viiakse läbi samm-sammuline uuringute kogum.

1. Kliiniline uuring: Arst katsetab rindu ja kaenlaaluseid lümfisõlmi, et hinnata paise suurust, asendit ja liikuvust.

2. Pildiuuringud: Mammograafia on peamine läbivaatusmeetod. Kahtluse korral tehakse ultraheliuuring, eriti nooremate naiste puhul tiheda rinnakoega. Magnetresonantstomograafia (MRI) kasutatakse kõrge riskiga patsientidel või täpsema hindamise jaoks.

3. Biopsia: Lõpliku diagnoosi seab biopsia, mille käigus võetakse koeproov patoloogiliseks uurimiseks. See määrab kasvaja tüübi, agressiivsuse astme (Grading) ja retseptorite staatusi (ER, PR, HER2, Ki-67).

4. Stadieerimine: Kui diagnoos on kinnitatud, tehakse lisauuringuid (nt KT, luusintigraafia, PET/CT), et hinnata haiguse levikut kehas (metastaasid).

Ravi planeeritakse individuaalselt, lähtudes haiguse staadiumist, kasvaja alatiüpist ja patsiendi tervislikust seisundist.

• Kirurgiline ravi: Lumpektomia (kasvaja eemaldamine koos väikese terveterve koe servaga) või mastektomia (kogu rinnanäärmekoe eemaldamine). Sageli eemaldatakse ka kaenlaaluseid sõlme (sentinelsõlme biopsia või aksillaarne lümfisõlmedisessioon).
• Kiiritusravi: Kasutatakse peamiselt pärast lumpektomiat või mastektomiat kõrge riskiga patsientidel, et vähendada kohaliku retsidiivi riski.
• Süsteemne ravi:
• Kemoteraapia: Kasutatakse vähirakkude hävitamiseks kehas, sageli enne või pärast operatsiooni või laialipaiskunud haiguse korral.
• Hormonaalravi: Kasutatakse retseptoripositiivsete (ER+/PR+) kasvajate puhul tabletina aastateks, et blokeerida hormoonide toimet.
• Sihtravi: Spetsiaalsed ravimid, mis ründavad konkreetseid molekule (nt HER2 proteiini) kasvajarakkudes.
• Immunoteraapia: Kasutatakse teatud tüüpi rindavähkide puhul.
• Toetusravi: Valuravi, psühholoogiline tugi ja füsioteraapia on olulised osad tervekstervendamisest.

Pöörduge arsti juurde kohe, kui märkate enda rinnal ühtki järgmistest muutustest:

• Rinnas või kaenla all on katsetav uus, kõva ja liikumatu paise või paksend.
• Rinna naha või naba välimus muutub (sissevajumine, kortsupaisumine, punetus).
• Rinna nahal tekib püsiv punetus, sügelus või "apelsinikoore" tekstuur.
• Rinnanibast ilmub spontaanne (eriti verine või selge) eritis.
• Ühe rinda valutab või tunnete pidevat ebamugavust, mis ei ole seotud menstruatsioonitsükliga.

Oluline on meeles pidada: Enamik leitud paiseid ei ole pahaloomulised. Kuid igasugune muutus nõuab arsti hindamist, et välistada või avastada võimalik haigus võimalikult varases staadiumis, mil ravi on kõige efektiivsem.