Psoriaatiline artriit

Psoriaatiline artriit (PsA) on immuunsüsteemi poolt põhjustatud autoimmuunhaigus, mille korral keha ründab omaenda liigesi ja kõõluste kinnituskohti (enteesid), põhjustades põletikku, valu ja kahjustust. Haigus on tihedalt seotud nahahaigusega psoriaasiga, kuigi mitte kõigil psoriaasiga patsientidel areneb see välja. See võib mõjutada ükskõik millist liiget, sageli asümmeetriliselt, ja põhjustada mitmesuguseid kliinilisi vorme – alates mõne väikese liigese puudutamisest kuni mitme suure liigese ja selgroo kahjustuseni. Põletik ei piirdu ainult liigestega, vaid võib avalduda ka silmades (näiteks uveiit) ja mõjutada südame-veresoonkonda.

Psoriaatilise artriidi täpset põhjust ei tea, kuid seda peetakse tulemuseks komplekssest koostoimest geneetiliste, keskkonna- ja immuunsüsteemi tegurite vahel.

Geneetilised tegurid: Haigusel on tugev perekondlik kalduvus. Teatud geenid (nagu HLA-B27) suurendavad haigestumise riski.

Immuntunnused: Häiritud immuunreaktsioon põhjustab liigestes ja kudedes põletikku, kus immuunsüsteemi rakud (nt tsütokiinid, eriti TNF-alfa) ründavad omaenda kudesid.

Keskkonnategurid: Haiguse esilekutsumisel võivad osaleda füüsiline trauma, stress, suitsetamine ja teatud nakkused (nt streptokokkinakkused).

Peamised riskigrupid: Haigus esineb sagedamini patsientidel, kellel on psoriaas (eriti küünte kahjustusega) või kelle lähisugulastel on psoriaatiline artriit või psoriaas. Haigus võib algada igas eas, kuid sageli 30–50 eluaastatel.

Psoriaatilise artriidi diagnoosimiseks pole olemas ühte kindlat testi. Diagnoos põhineb põhjalikul kliinilisel uuringul, anamneesil ja erinevatel abiuuringutel, et välistada teised liigesehaigused (nagu reumatoidartriit või podagra).

Kliiniline uuring: Reumatoloog hindab liigeste turse, valulikkust, liikuvust ja otsib psoriaasiga seotud nahakahjustusi, sh põhjalik küünte ja skalpi kontroll.

Veretestid: CRP ja erütrotsüütide settlemiskiirus (ESR) võivad olla põletiku korral tõusnud, kuid mitte alati. Testitakse ka revmatoidfaktori (RF) ja tsitrullineeritud peptiidi antikehasi (anti-CCP), mis psoriaatilise artriidi korral on tavaliselt negatiivsed, aidates eristada reumatoidartriidist.

Pildidiagnostika: Liigeste röntgen (röntgen) võib näidata iseloomulikke kahjustusi, nagu luukahjustused (eroosioonid) ja luukasvamine. Magnetresonantstomograafia (MRI) või ultraheliuuring võivad tuvastada varasemaid põletikulisi muutusi, enteesiitti ja liigesevalu.

Ravi eesmärk on kontrollida põletikku, leevendada sümptomeid, vältida liigeste ja selgroo kahjustumist ning säilitada patsiendi funktsionaalsus ja elukvaliteet. Raviplaan koostatakse individuaalselt, arvestades haiguse raskusastet ja mõjutatud organeid.

Ravimid:

• Mittesteroonilised põletikumvastased ravimid (NSAID): Kasutatakse kerge kuni mõõduka valu ja põletiku leevendamiseks.
• Süstiklahused kortikosteroidid: Võivad anda kiiret leevendust terava põletikuhoode korral, kuid ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks.
• Tavapärased haigusmoodustavad antireumaatilised ravimid (DMARD): Näiteks metotreksat, leflunomiid või sulfasalaasiin. Need aeglustavad haiguse progresseerumist ja kaitsevad liigeseid.
• Bioloogilised DMARD-id (biopreparaadid): Need suunatud valgud (nt TNF-alfa inhibiitorid, interleukiin-12/23 või interleukiin-17 inhibiitorid) sihib spetsiifilisi põletikulisi tsütokiine. Need on väga tõhusad ka nahapsoriaasi korral.
• Sihtmärgiga sünteetilised DMARD-id (JAK inhibiitorid): Tabletina manustatavad ravimid, mis blokeerivad põletikuliste signaaliteede sees rakudes.

Mitteravimiline ravi: Regulaarne füsioteraapia ja ergoterapia on olulised liigeste liikuvuse, tugevuse ja igapäevategevuste säilitamiseks. Iseseisev liigutusharjutus (nt ujumine, jõutrenn), tasakaalustatud toitumine ja kaalukontroll vähendavad liigeste koormust. Stressihaldus võib aidata ennetada puhanguid.

On oluline võtta haigus tõsiselt ja otsida spetsialisti abi varem, kui hiljem, et vältida pöördumatuid kahjustusi.

Pöörduge oma perearsti või reumatoloogi poole, kui:

• Teil on psoriaas või selle perekonnas ning teil tekkivad uued, püsivad liigesevalud, homne jäikus või liigeste turse.
• Teil on diagnoositud psoriaatiline artriit ja olemasolev ravi ei anna piisavat leevendust või sümptomid halvenevad.
• Teil ilmnevad uued sümptomid, näiteks silmapuna, valgustundlikkus või nägemise häired (võimalik uveiit).

Võtke arstiga ühendust kiiresti (aktiivse puhangu korral):

• Kui üks või mitu liiget on ägedalt paistetanud, punased ja väga valusad, eriti kui ka palavik.
• Kui liigesevalu on äge ja takistab igapäevaseid liigutusi.