Prostaat adenokartsinoom
Kirjeldus
Prostaat adenokartsinoom on kõige levinum prostaatvähivorm, mis tekkib nõrga eritamisvõimega kudedest. See on meeste seas üks esikaupa põhjustav vähk, kuid selle tõhus diagnoosimine ja ravimine on võimalikud, eriti haiguse varases staadiumis. Õigeaegne arstiabi ja personaliseeritud raviplaan on olulised edukaks tulemuseks.
Prostaat adenokartsinoom on pahaloomuline kasvaja, mis areneb eesnäärme (prostaat) sekretoorsetest rakkudest – need rakud on vastutavad seemnevedeliku eritamise eest. See vähivorm moodustab ligi 95% kõigist prostaatvähijuhtumitest. Haigus algab tavaliselt aeglaselt ja põhjustab esialgu väheseid sümptomeid, kuid võib levida teistesse kehaosadesse (metastaseeruda), eriti luidesse ja lümfisõlmedesse. Eesnäärme pahaloomuline kasvamine võib suruda kusepõie ja ureterit, põhjustades uriinieritushäireid.
- Sagenev uriinieritus, eriti öösel (nükturia)
- Raske urineerimise alustamine või katkendlik urineerimine
- Nõrk või katkendav urineerimisvool
- Urineerimise lõpetamise tunne, et põis ei tühjene täielikult
- Valu või kipitamine urineerimise ajal
- Vere või seemnevedeliku segunemine uriiniga (hematuuria, hematosperemia)
- Alajäsemete, vaagna või selja valu (mis võib viidata metastaseerumisele)
- Kaalulangus ja väsimus ilma selge põhjuseta
- Luudel valu (eriti seljal ja puusaluudel)
Prostaat adenokartsinoomi täpne põhjus on teadmata, kuid seda seostatakse mitme teguriga. Vanus on suurim riskitegur – haiguse risk suureneb märkimisväärselt pärast 50. eluaastat. Pereliin on oluline: isa või venna haigus suurendab riski. Rassiline taust mängib rolli, kusjuures afroameeriklaste risk on suurem. Mõned uuringud viitavad seosele rasvase toidu ja punase liha kõrge tarbimisega. Samuti on riskiteguriteks rasvunud kehakaal ja suitsetamine.
Diagnoosimine algab tavaliselt arsti anamneesi ja füüsilise uuringuga, sealhulgas rektaalpalpatsooniga (DRE), mille käigus arst hindab eesnäärme suurust ja tekstuuri. Oluline veretest on prostaatspetsiifilise antigeeni (PSA) tase. Kui PSA tase on kõrge või rektaalpalpatsooni tulemus on kahtlustav, tehakse transrektaalne ultraheli (TRUS) ja eesnäärme biopsia – see on diagnoosi kinnitamise kuldstandard. Kui vähk on kinnitatud, tehakse luustiku skaneerimine, arvutomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT), et hinnata haiguse levikut (staadium).
Ravi valik sõltub haiguse agressiivsusest, staadiumist, patsiendi vanusest ja üldisest terviseseisundist. Aktiivne jälgimine (active surveillance) sobib väikese riskiga varajases staadiumis olevatele kasvajatele. Kiiritusravi (radioterapia) kasutab suurt energiat kasvaja hävitamiseks. Radikaalne prostatektoomia on operatsioon, mille käigus eesnäärme eemaldatakse täielikult. Hormoonravi (androgen deprivation therapy) vähendab testosterooni taset, mis toidab kasvajarakke. Kemoteraapiat kasutatakse tavaliselt metastaatilise või hormone resistentse vähiga. Siirdravi (immunoteraapia) ja täppisravi (targeted therapy) on uued meetodid konkreetsete mutatsioonide korral. Igal meetodil on oma kasud ja kõrvaltoimed, millest tuleb arutada arstiga.
Oluline on konsulteerida arstiga, kui ilmnevad järgmised sümptomid, eriti kui need püsivad või halvenevad: pidev tungivaline uriinieritus, eriti öösel; olulised muutused urineerimisharjumustes (nõrk vool, valu); veri uriinis või seemnevedelikus. Isegi ilma sümptomiteta peaksid mehed riskirühmas (vanus üle 50, perekonnaloo) arutama regulaarsete kontrollide (sealhulgas PSA test) vajadust oma perearstiga. Äkkvalu seljas või luudes võib olla märk metastaseerunud haigusest ja nõuab kiiret meditsiinilist hoolt.