Õlavalu
Kirjeldus
Õlavalu on valulik tunne, mis võib tekkida ühel või mõlemal õlal, hõlmata õlaliigest, selle ümbritsevaid lihaseid, kõõluseid ja sidemeid. See võib olla terav ja lokkav või nüri ja pidev, takistades igapäevaseid liigutusi.
Õlavalu on valulik tunne, mis võib tekkida ühel või mõlemal õlal. See on kõige sagedamini seotud õlaliigese ülekoormuse, liigutuste kordamise või vigastusega. Õlg on keha kõige paindlikum liiges, mis võimaldab laiaulatuslikke liigutusi, kuid see teeb selle ka haavatavaks stabiilsuse ja vigastuste suhtes. Valu võib pärineda mitmest kohast: liigesest endast (näiteks artriidist), ümbritsevatest kõõlustest (näiteks pöörleva manseti kõõluse põletik), lihastest, sidemetest või isegi närvidest. Mõnikord võib valu tekkida teistest kehaosadest, näiteks kaelast või südame piirkonnast, ja valgustada õlale (soojusvalgustus). See on keha signaal, et midagi on valesti, ja see võib piirata liikumisulatust ja funktsiooni.
- Liigse koormuse või kordusliigutuste tõttu (nt raskuste tõstmine, tennis, värvimine)
- Lihtne pinge või krambid õlaliigese ümber olevates lihastes
- Kerge väänamine või põrutamine (näiteks kukkumine või kokkupõrge)
- Vale asend pikaajalisel istumisel või magamisel
- Vanuse seotud kulumiskulumine (osteoartriit)
- Õlaliigese välvatus (luu nihkumine liigesekotist)
- Murd (luumurd õlaluus, võtmealus või õlavarrel)
- Pöörleva manseti kõõluse rebend võa põletik (tendiniit või bursiit)
- Kaelaköverniku ja närvikanali probleemid, mis põhjustavad valgustavat valu õlale ja käele
- Südameinfarkti või angina sümptomid (valu võib tekkida vasakus õlas ja käes, levida rindkerele ja kaelale)
- Õlaliigese “külmutatud õlg” (adhesiivne kapsuliit), mille puhul liiges muutub jäigaks ja valulikuks
- Mõned sisemised haigused (näiteks kopsu või kõhu piirkonna probleemid võivad valgustada õlale)
Kui valu on kerge ja ilma ohtlike lisasümptomiteta, võite proovida järgmist: 1) Puhkage: vältige tegevusi, mis põhjustavad või süvendavad valu (nt raskuste tõstmine, laiade liigutuste tegemine). 2) Jäätumine: rakendage jääpaki (mähkige rätiku sisse) valu piirkonnale 15-20 minutit korraga, mitu korda päevas, et vähendada põletikku ja paistetust. 3) Kompressioon: kasutage elastsed sidemeid, kuid mitte liiga tihedalt, et ei takistaks vereringet. 4) Elevatsioon: hoidke õlga südame kõrgusel või kõrgemal, kui võimalik, et vähendada paistetust. 5) Valuvaigistid: võite võtta üle-poeletavat valuvaigistit, nagu ibuprofeen või paratsetamool, pakendil märgitud dooside järgi. Olge ettevaatlik pikaajalise kasutamisega. 6. Õrned venitusharjutused: kui valu on vähenenud, proovige õrnalt liigutada õlga, et hoida liikuvust, kuid vältige teravat valu. Lõpetage, kui valu süveneb.
- Õlaluu silmatorkav deformatsioon või õlaliigese välvatus pärast traumat (näiteks kukkumine või õnnetus)
- Äge, äkiline rinnusvalu, mis levib vasakusse õlale, kaelale, lõuale või selga, eriti kui seda saadab hingeldus, higistamine, iiveldus või südame löögisageduse muutus (südamerabanduse kahtlus)
- Õlg või käsi on täielikult liikumatu, lihaste nõrkus on järsk või tunnetus on täielikult kadunud
- Valu on talumatu ja ei leevene tavaliste valuvaigistitega
- Õla ümber on märgatav punetus, paistetus või soojus, mis viitab tõsisele põletikule või infektsioonile
- Kõrge palavik (>38,5°C) koos õlavalu ja üldise halva enesetundega
- Valu, mis ei leevene 2-3 päeva jooksul puhkamise ja koduvahenditega
- Õlavalu, mis ärkab öösel või puhkamise ajal ilma selge põhjuseta
- Pidev nõrkus või tunge, mis levib kätte ja sõrmedesse
- Õlaliigese jäikus ja liikumisulatuse oluline vähenemine, mis kestab mitu päeva
- Õlavalu, mis on tekkinud ilmselgete põhjusteta ja kestab nädalaid