Õlavalu
Kirjeldus
Õlavalu on valulik tunne, ebamugavus või kipitav tunne õla piirkonnas. See võib olla terav ja äkiline või krooniline ja nõrga intensiivsusega, piirates liigutusi ja igapäevast tegevust.
Õlavalu on sümptom, mis viitab ebamugavusele või valule õlaliigese, ümbritsevate lihaste, kõõluste või sidemete piirkonnas. Õlaliiges on keha üks liikuvamaid liigeseid, mis muudab selle eriti haavatavaks liigsele koormusele, pinge- või kulumiskahjustustele. Valu võib tekkida liigese enda struktuurides (nt põletik, artriit) või väljaspool seda (nt kaela piirkonna närvivalu, mis annab õlale). Valu iseloom – terav või nõrk, pidev või liigutustega suurenev – annab vihjeid selle põhjuse kohta.
- Lihaspinge või kinnitus: Pikaajaline vale asend (nt arvutil töötamine), füüsilise treeningu või tavaliste tegevuste (nt värvimine, koristamine) käigus tekkinud ülekoormus.
- Õlaliigese põletik (bursiit või tendiniit): Liigese ümbritsevate kõõluste või limakotike põletik, mis tekib sageli korduvate liigutuste tõttu.
- Kerge välivihe (sublukatsioon): Õlaliigese osaline väljavhemine, mis võib põhjustada valu ja ebapüstlust.
- Liigese kivistumine (külmunud õlg): Liigese kapsli paksenemine ja kokkutõmbumine, mis põhjustab liikumisvalulikkust ja jäikust.
- Täielik välivihe või murd: Trauma (nt kukkumine, õnnetus) tagajärjel, millega kaasneb tavaliselt tugev valu, moonutus ja liigutamisvõimatus.
- Artroos (kulumisartriit): Liigesekõhre kahjustumine, mis põhjustab liikumisel valu ja kriginat.
- Närvivalud (nt käelabakompressioon): Kaela või õla piirkonna närvide surumine (nt siirdesündroom) võib põhjustada kihetavat valu, nõrkust või tuimust õlas ja käes.
- Sisemised haigused, mis annavad õlale: Mõned seisundid, nagu südameprobleemid (eriti infarkt) või kopsupõletik, võivad põhjustada valulikku kihetamist õlale, tavaliselt vasakule, või kaela alale.
Kui valu on kerge ja ilma ohtlike lisasümptomiteta, võib proovida järgmist: 1) Puhka õlga: Välti tegevusi, mis valutunnet süvendavad (nt rasket tõstmist, korduvaid ülaliigutusi). 2) Külmkompress: Esimestel 48 tunnil pärast vigastust või põletiku tekkimist rakenda külma (jääkotiga mähituna rätikku) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada põletikku ja paistetust. 3) Väikesed venitusharjutused: Pärast paaripäevast puhkust tee õrnaid liigutusi, et hoida liigest liikuvana (nt õla kerge ringutamine). 4) Valuvaigistid: Paratsetamool või ibuprofeen võib aidata valust ja põletikust ajutiselt leevendada (järgi tootja juhiseid ja arsti soovitusi). 5. Korrigeeri asendeid: Püüdle õiget kehahoiakut istudes ja seistes.
- Äkiline, väga tugev valu pärast traumat (nt kukkumist, kokkupõrget), eriti kui kuuled pragunemist või näed õla moonutunud kuju – võib olla murd või täielik välivihe.
- Õla liigutamisvõimetus, näiteks võimetus tõsta kätt.
- Valu, mis kihtib rindu, kaela või vasakusse kätte, eriti kui see on kaasas rindkere surve- või pigistustundega, hingamislämbumisega, iivelduse või higistamisega – võib viidata südameprobleemile.
- Õla paiste, punetus või kuumus koos palavikuga – võib olla märk tõsisest nakkusest (nt septilisest artriidist).
- Kihe, nõrkus või tunnetus kaotus käsivarras või sõrmedes, mis ei kao mõne tunni jooksul.