Õlavarrewaluvalu
Kirjeldus
Õlavarrewaluvalu on valu või ebamugavustunne õlaliigese, mis võib olla terav, nõelav, läbitungiv või krooniline. See võib piirata liigutusi ja segada igapäevaste toimingute tegemist.
Õlavarrewaluvalu on valutunne, mis on seotud õlaliigese või selle ümbruses asuvate pehmete kudede (nagu kõõlused, sidemed, lihased) kahjustusega või põletikuga. Õlaliiges on inimkeha kõige liikuvam liiges, mis võimaldab käele laiaulatuslikke liigutusi. Liiges koosneb luudest (õlavars, abaluu, võtmeluu), kõhrdest, sünoviaalvedelikust ja pehmestest kudedest. Valu võib tekkida mitmel põhjusel: liigkasutusest, vigastusest, põletikust, kulumisest või närvikahjustusest. Valu võib lokaliseeruda ühes kohas või kiirgada kaela, selga või kätte.
- Pinge või stressist tingitud lihaspingetus
- Liigkasutus (nt korduvad liigutused spordis või tööl)
- Kerged kõvenemised või venitused
- Väikesed põletikud (nt kõõluse põletik – tendiniit)
- Vanusega seotud kulumiskahjustused (artroos)
- Õlaliigese väljavähk (luksatsioon)
- Käeliigese põletik (burstiit)
- Kõõluse lõhke või rebend
- Labrumi kahjustus (õlalabi)
- Õlanärvi kokkusurumine või kahjustus (näiteks käelabürindi sündroom)
- Südameprobleemid (nt südameisheemia, mis võib kiirgada õlga)
- Süsteemsed põletikulised haigused (nt reumaatoidartriit)
Kergematel juhtudel võib proovida järgmist:
1. Puhka: Välti liigutusi, mis valutunnet esile kutsuvad või süvendavad. Kasuta õla toetamiseks patju öösel.
2. Jahuta või soenda: Esimestel 48 tunnil pärast vigastust rakenda külmakompressi (mähitud rätikusse) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et põletikku ja valu vähendada. Hiljem võib soojus (nt soe vann või kuumad sidemed) aidata lihaseid lõdvestada.
3. Valuvaigistid: Võta ravimaineta valuvaigisteid, nagu ibuprofeen või paratsetamool, pakendil oleva juhendi järgi. Välti pikaajalist kasutamist ilma arsti nõuta.
4. Õrned venitusharjutused: Kui valu on vähenenud, tegelege õrnade venitusharjutustega, et säilitada liikuvust. Välti äkilisi liigutusi.
5. Parandage asendit: Töölaua ees istudes hoidke selg sirge ja õlad lõdvestatud. Vältige pikka aega ühel ja samal asendil istumist.
- Õlavalu, mis on järsk ja kiirgab rindkere, kõhtu või lõuga – võib viidata südameinfarkti või muule südameprobleemile.
- Valu pärast tõsist traumat (nt kukkumist, kokkupõrget), mis on kaasneb deformatsiooniga, kuulmatu pragunemise heliga või täielik liigutamatus.
- Õla ümbruse kiire turse, punetus või kuumenemine koos palavikuga – võib näidata infektsiooni.
- Järsk nõrkus või halvatus käes või sõrmedes koos valuga.
- Rasked hingamiseraskused või rindkerevalu koos õlavaluga.
- Valu, mis ei vähene 2-3 päeva jooksul isehoolduse abiga.
- Pidev valu öösiti, mis segab und.
- Õlaliigese liikuvuse märgatav piiratus (ei suuda käe tõsta või keerata).
- Õla nõksatus või ebastabiilsuse tunne.
- Krooniline valu, mis halvenab päeviti.
- Muud sümptomid, näiteks tuimuse või kihelmise tunne käes.