Pehkoe sarkoom
Kirjeldus
Pehkoe sarkoom on haruldane, kuid agressiivne vähktõve tüüp, mis areneb keha pehmetes kudedes, nagu lihased, rasv- või sidekoe. See võib tekkida peaaegu kõikjal kehas ja nõuab kiiret spetsialiseeritud diagnostikat ning ravi. Kuigi see on arvestatav meditsiiniline väljakutse, võivad uued ravimeetodid ja täpne diagnostika parandada prognoosi.
Pehkoe sarkoom (ladina keeles sarcoma) on pahaloomuline kasvaja, mis tekkib mesenhümaalsetest, st pehmetest kudedest. Need kudedes hõlmavad lihaseid (silelihased ja soonelised lihased), rasvkude, sidekude, veresooni, limaskesti ja närve. Erinevalt kartsinoomidest, mis tekkivad epiteelkoest (nagu nahk või seedekulgla limaskest), pärinevad sarkoomid sügavamatest pehmetest kudedest. Kasvajad võivad olla kas eriti agressiivsed (kõrge astmega) või suhteliselt aeglase kasvuga (madal astmega). Sageli avastatakse need juba suurena, kuna need ei põhjusta alguses palju sümptomeid, ja nad on kalduvad varajasele metastasierumisele, eriti kopsudesse.
- Valutult kasvav kõhu või jäsemete paistes või umbke. See on kõige sagedamini esmane märk.
- Valu, mis tekib või võimendub öösiti või puhkeolekus ja mis ei paranenud tavapärase ravi käigus.
- Piirkond, mis tundub soojem või on punetav võrreldes ümbritseva nahaga.
- Ootamatu kehakaalu langus ilma selge põhjuseta.
- Pidev väsimus ja nõrkus.
- Köha või hingamisraskused, mis võivad viidata metastasidele kopsudesse.
- Seedehäired (nagu iiveldus, oksendamine või verine väljaheide), kui kasvaja on kõhus.
Pehkoe sarkoomi täpne põhjus on enamasti teadmata, kuid on tuvastatud mitu riskitegurit ja geneetilist seost.
Põhilised riskitegurid:
- Kiirgusravi: Varasem kiirgusravi teistsuguse vähivormi puhul (eriti nooruses) oluliselt suurendab riski.
- Geneetilised häired: Teatud pärilikud sündroomid, nagu Li-Fraumeni sündroom, neurofibromatoos tüüp 1 või Retinoblastoom, on tugevalt seotud sarkoomidega.
- Lümfivedelike krooniline turse (lümfödeem): Eriti pärast rinnavähi operatsiooni, võib soodustada haruldase angiosarkoomi teket.
- Keemilised kokkupuuted: Pikaajaline kokkupuude teatud kemikaalidega, nagu herbitsiidid või dioksiin.
- Vanus: Võib tekkida igas vanuses, kuid teatud tüübid on levinumad lastel ja noorukitel, teised aga keskealistel ja eakatel inimestel.
- Immunnõrgestus: Näiteks pärast organisiirdamist või HIV-nakkuse korral.
Pehkoe sarkoomi kahtluse korral viib patsient spetsialisti, tavaliselt onkoloogi või ortopedi juurde. Diagnostika on mitmeetapiline protsess.
1. Kliiniline läbivaatus ja anamnees: Arst kuulab sümptomeid välja ja teeb füüsilise uuringu, hindades mahu suurust, sügavust ja liikuvust.
2. Pildiuuringud:
- MRI (Magnetresonantstomograafia): Kuldlane meetod pehmete kudede detailseks hindamiseks ja kasvaja piiritlemiseks.
- CT (Arvutitomograafia) rindkere: Et tuvastada võimalikke metastaase kopsudes.
- Ultraheli: Kiire ja lihtne esmane hindamise meetod.
3. Biopsia: Ainsa kindla diagnoosi annab biopsia, kus võetakse kasvajast koeproov.
- Nõela biopsia: Tehakse õhukese nõelaga kujutise juhtimisel.
- Avatud (kirurgiline) biopsia: Vajadusel võetakse suurem proov. Proovi analüüsib patoloog, kes määrab kindlaks sarkoomi tüübi, astme ja agressiivsuse.
4. PET/CT skaneerimine: Et hinnata haiguse laialivalgumist kogu kehas (staging).
Raviplaani koostab multidisciplinaarne meeskonn (onkoloog, kirurg, radioterapeut) vastavalt kasvaja tüübile, suurusele, asukohale, astmele ja patsiendi tervisele. Eesmärk on maksimaalselt eemaldada kasvaja ja vältida retsidiive.
- Kirurgia: Peamine ravimeetod. Eemaldatakse kasvaja koos ümbritseva tervema koega (laia eemaldus), et minimeerida uuesti tekkimise risk. Kui võimalik, püütakse säilitada jäseme funktsioon (jäsemesäästlik operatsioon).
- Kiirgusravi: Kasutatakse tavaliselt enne operatsiooni (neoadjuvantne) kasvaja vähendamiseks või pärast operatsiooni (adjuvantne) mikroskoopiliste allesjäänud rakke hävitamiseks.
- Keemoteraapia: Kasutatakse agressiivsete või juba levima hakanud (metastatiliste) sarkoomide puhul. Mõned tüübid, nagu Ewingi sarkoom, on keemoteraapiale eriti tundlikud.
- Sihtravimid (Targeted Therapy): Uued ravimid, mis ründavad spetsiifilisi mutatsioone kasvajarakkudes (nt imatiinib gastrointestinaalse strumaalse tumori puhul).
- Immunoteraapia: Uurimisjärgus, kuid võib olla võimalik mõnele patsiendile.
Ravi järel on vajalik pikaajaline jälgimine regulaarsete pildiuuringutega.
Oluline on olla tähelepanelik oma keha muutustele. Konsulteerige kiiresti oma perearsti või spetsialistiga, kui märkate järgmist:
"Punased lipud" ehk kiiret reaktsiooni vajavad sümptomid:
- Pea mis tahes uut, kiiresti kasvavat või valulikku paistet või umbke, eriti kui see on läbimõõduga üle 5 cm või sügaval lihastes.
- Paiste, mis ei vähene mõne nädala jooksul või isegi suureneb.
- Valu, mis ärkab teid öösiti üles või mis ei ole seotud füüsilise koormusega.
- Olemasoleva muhu järsk muutus (suurenemine, valulikkus).
- Üldsümptomid nagu põhjusteta kaalulangus või pidev väsimus koos ülalmainitud märkidega.
Ärge heitke neid märke lihtsalt „vigastusele“ või „vanusele“. Pehkoe sarkoom on haruldane, kuid selle varajane tuvastamine on ravi edu võti.