Immunohistokeemia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Immunohistokeemia on täppisdiagnostikat pakkuv meetod, mida kasutatakse spetsiifiliste valkude tuvastamiseks kudedes. See võimaldab patoloogil hinnata kasvaja iseloomu, päritolu ja potentsiaalset ravikõlblikkust. Meetod on eriti oluline vähidiagnostikas ja individuaalse ravi planeerimisel.

Funktsioon
  • Spetsiifiliste valkude (nt retseptorite, ensüümide, märkainete) visualiseerimine koeproovides
  • Kasvaja tüübi, päritolu ja agressiivsuse määramine
  • Ravi sihtmärkide (nt hormooniretseptorite, HER2) olemasolu tuvastamine
  • Metastaaside algallika tuvastamine
Meetodi alused
  • Põhineb antikeha-antigeen suhtel
  • Kasutatakse värvivaid märgaineid (kromogeene), mis seonduvad antikehadega
  • Analüüsitakse patoloogi poolt mikroskoobi all
  • Võimaldab uurida koe morfoloogiat ja molekulaarseid omadusi korraga
Protseduur
  • Koevõtt: proov võetakse biopsia või operatsiooni käigus.
  • Fikseerimine ja parafiinisse kastmine: koeproovi töödeldab patoloogialabor.
  • Lõikude ettevalmistamine: parafiinist plokist valmistatakse õhukesed lõigud.
  • Immunovärvimine: lõikele kantakse spetsiifilised antikehad, mis seonduvad otsitava valguga, ning seejärel värvaine.
  • Mikroskoobianalüüs: patoloog hindab värvi olemasolu ja jaotust rakudes.
Valmistumine
  • Patsiendil ei ole vaja erilist ettevalmistust.
  • Oluline on arstile esitada kogu meditsiiniline anamnees.
  • Tulemused saadavad tavaliselt arstile 7-14 päeva jooksul.
Mida positiivne tulemus tähendab?
  • Spetsiifiline otsitav valk on koes tuvastatud.
  • Vähirakkudes võivad olla teatud retseptorid (nt östrogreeni, progtesteerooniretseptorid rinnavähis), mis määravad ravi valiku.
  • Võib kinnitada kasvaja päritolu (nt epiteel-, side- või närvikoe).
  • Positiivne HER2 või PD-L1 staatus võib näidata sihtravimi kasutamise võimalust.
Klassifikatsioon
  • Tulemus esitatakse tavaliselt skoorina (nt 0 kuni 3+) või protsendina positiivsetest rakkudest.
  • Retseptorite positiivsus: näiteks östrogreeniretseptorite puhul >1% positiivseid rakke loetakse positiivseks.
  • Kontrollpositiivsed ja -negatiivsed koeproovid tagavad meetodi täpsuse.
Peamised näidustused
  • Pahaloomulise kasvaja tüübi täpsem määratlemine
  • Metastaasi algallika leidmine, kui primaartuumor on teadmata
  • Sihtravimi (nt monoklonaalsete antikehade) kasutamise võimaluse hindamine
  • Prognoosi ja haiguse käigu ennustamine
  • Mõnede pahaloomuliste kasvajate (nt lümfoom, sarkoom) alamtüüpide eristamine
Spetsialistid, kes seda käsitlevad
  • Patoloog: teostab uuringu ja annab diagnoosi.
  • Onkoloog: tellib uuringu ja kasutab tulemust raviplaani koostamisel.
  • Kirurg: võtab operatsiooni ajal koeproovi analüüsiks.