Munasarjatsüst
Kirjeldus
Munasarjatsüst on tavaliselt kahjutu vedelikuga täidetud moodustis munasarjas. Enamik tsüste tekkib loomuliku protsessina menstruatsioonitsüklis ja kaovad iseenesest, kuid mõned võivad põhjustada valu ja vajada ravi. Oluline on eristada kahjutuid tsüste võimalikest tõsisematest seisunditest.
Munasarjatsüst on koti- või põiekujuline moodustis munasarja sees või selle pinnal, mis on täidetud vedeliku, õhuga või pooltahke ainega. Enamik tsüste on funktsionaalsed, mis tähendab, et need on seotud ovulatsiooniga ja menstruatsioonitsükliga. Need tekivad siis, kui munasarja folliikul või kollaskeha ei lõhke või ei kao normaalselt. Kuigi enamik tsüste on kahjutud ja ajutised, võivad suured, püsivad või ebatavalise välimusega tsüstid põhjustada tüsistusi, näiteks torsiooni (munasarja pöördumist) või lõhkemist, mis vajab kiiret sekkumist.
- Vaagnalihase piirkonnas või kõhus tundmata valu või raskustunne
- Kõhu paisumine või täielikkuse tunne
- Menstruatsiooni ebaühtlus või eriti valulikud menstruatsioonid
- Valu suguelamise ajal (dispareunia)
- Sagedasem urineerimine, kui tsüst surub kusepõie peale
- Äkiline ja terav kõhuvalu, mis võib viidata tsüsti lõhkemisele või torsioonile
- Kõrge palavik või külmavärinad
- Iiveldus või oksendamine
- Langevarjudus või nõrkus
- Kiire südame löögisagedus
Peamised põhjused on seotud hormonaalsete muutustega. Funktsionaalsed tsüstid (follikulaartsüst ja kollaskehatsüst) on otse seotud ovulatsioonitsükliga. Teist tüüpi tsüstid võivad tekkida haiguste, nagu endometrioos (šokolaaditsüst) või polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PMS), tõttu. Ristikategurite hulka kuuluvad: suguküpsus, endometrioosi või PMS-i anamnees, eelmised munasarjatsüstid, viljatusravi, rasvumine, suitsetamine ja varajane esimene menstruatsioon (menarhe).
Diagnoosi aluseks on anamnees ja füüsiline uuring, sealhulgas vaagnauuring. Peamine kujutlusmeetod on transvaginaalne ultraheliuuring, mis võimaldab hinnata tsüsti suurust, kuju, sisu ja verevarustust. Vajadusel tehakse vereanalüüs, et kontrollida hormonaalseid tasemeid või kahtlustatava pahaloomulisuse korral kasvajamarkereid (nt CA-125). Väga harvadel juhtudel, kui diagnoos on ebamäärane, võib kasutada lisaks arvutomograafiat (CT) või magnetresonantstomograafiat (MRI).
Ravi sõltub tsüsti tüübist, suurusest, sümptomitest ja patsiendi vanusest ning soovist saada lapsi. Väikesed, sümptomiteta tsüstid vajavad sageli ainult tähelepanu ("vaatle ja oota") ning kontroll-uuringut 2-3 kuu pärast. Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad aidata uute funktsionaalsete tsüstide teket ennetada. Suured, püsivad, valulikud või pahaloomulisust kahtlustavad tsüstid vajavad sageli kirurgilist ravi. Tavaliselt tehakse laparoskoopiline tsüstektomia (tsüsti eemaldamine, jättes munasarja alles). Väga tõsiste juhtude või pahaloomulisuse korral võib olla vajalik munasarja osaline või täielik eemaldamine (ooforektomia).
Pöörduge günakoloogi poole kohe, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest: äkiline ja tugev kõhu- või vaagnalihasevalu; valu, mida saatvad palavik või oksendamine; kiire hingamine või minestusetunne; nahk on niiske ja külm (šoki tunnused). Planeerige kontsultatsiooni ka siis, kui teil on püsivad vaagnalihasevalud, veritsused tsüklite vahel või märgatav muutus menstruatsioonitsüklis, mis kestab mitu tsüklit. Iga uue või murettekitava sümptomi korral on oluline saada professionaalne hinnang.