Ei saa silma täielikult lahti teha (Blefaroptoos)
Kirjeldus
See on tunne, kus ülemine silmalaug ei tõuse täielikult, takistades nägemisvälja ja tekitades ebamugavust. Sümptom võib olla märk nii lihtsast väsimusest kui ka tõsisemast terviseprobleemist.
Silmalaugu tõstmise eest vastutab peamiselt ülemise laugu tõsturlihas (levaator palpebrae superioris), mida juhib kolmas ajunärv (okulomotoorne närvi). Kui see lihas või selle juhtimisega seotud närvid on kahjustunud või nõrgad, ei suuda silmalaug täielikult avaneda. See võib olla ajutine (näiteks väsimuse korral) või püsiv seisund, mis viitab aluseks olevale haigusele või füüsilisele kahjustusele.
- Väsimus, stress või unepuudus
- Vanusega seotud lihase nõrgenemine (seniilne ptoos)
- Ebaõnnestunud iluprotseduur (nt botoxi süst ümbrusesse)
- Õrn geneetiline ehituse eripära (kaasasündinud ptoos)
- Krooniline silmakoormus (nt pikk ekraanitöö)
- Müasteenia gravis (autoimmuunhaigus, mis põhjustab lihasenõrkust)
- Kolmanda ajunärvi kahjustus (nt aneuüsm, ajukasvaja, insult)
- Horneri sündroom (sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus)
- Trauma (nt silmakoopa murd, lihase rebend)
- Infektsioonid (nt orbita tselluliit – silmakoopa põletik)
- Neuroloogilised häired (nt multiple skleroos)
- Kilpnäärme haigused (nt Gravesi tõbi)
Kui sümptom on kerge ja ilma muude murettekitavate märkideta, võib aidata järgmist: puhka piisavalt ja välti silmade pingutamist. Kasuta sooja kompressi (nt niiske soe rätik) 10-15 minutit mitu korda päevas, et lõdvestada lihaseid ja parandada verevarustust. Kui silm on turse või põletikuga, võib ka jahe kompress aidata. Kasuta vajadusel silmanisutavaid tilgu, et leevendada kuivust ja ärritust. Välti raskete esemete tõstmist ja füüsiliselt pingutavat tegevust, mis võib sümptomeid süvendada. Kui sümptom püsib mitu päeva või halveneb, on oluline pöörduda arsti poole.
- Järsk või tugev valu silmas või pea piirkonnas
- Nägemise järsk halvenemine või kaotus (isegi ajutine)
- Kahepalgelisus või silmade kooskõlatusprobleemid
- Silmaliigutuste halvenemine või uus raskus silma liigutamisel
- Silmalaugu järsk või täielik sulgumine (blefarospasm)
- Kaasnev tugev peavalu, iiveldus või oksendamine
- Kõrge palavik koos silma punetuse ja tursega
- Silma väljalangemise või välja pressimise tunne
- Trauma tagajärjel tekkiv silmalaugu lammutamine (nähtav vigastus)
- Sümptom, mis halveneb väga kiiresti (mõne tunni või päeva jooksul)