Diagnostiline laparoskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Diagnostiline laparoskoopia on minimaalselt invasiivne kirurgiline protseduur, mis võimaldab vaadata kõhuõõnt ja vahetult hinnata siseelundeid. See on väärtuslik meetod erinevate kõhupuurisündroomide diagnostiliseks selgitamiseks, kui muud uuringud pole andnud lõplikku vastust.

Mis on diagnostiline laparoskoopia?

Funktsioon

Otsene vaatlus: võimaldab kirurgil näha kõhuõõne elundeid (maks, sapipõis, emakakael, munasarjad, soolestik) reaalajas.
Biopsia võtmine: võimaldab kahtlustatavast piirkonnast võtta koeproove (biopsiaid) täpsema diagnoosi jaoks.
Diagnoosimine: aitab tuvastada adhesioone, endometrioosi, põletikke, kasvajaid või teisi struktuurseid muutusi.

Tehnoloogia

Kasutatakse laparoskoopi - peent toru kaamera ja valgusallikaga.
Operatsioon tehakse läbi väikeste (0,5-1 cm) lõikude (troakaaride).
Kõhuõõs täidetakse süsinikdioksiidiga (pneumoperitoneum), et luua parem vaateväli ja ruum manipuleerimiseks.

Kuidas toimub diagnostiline laparoskoopia?

Protseduur

Patsient on üldnarkosis.
Lõige (tavaliselt umbes 1 cm) tehakse naba lähedale, kuhu sisestatakse laparoskoop.
Läbi täiendavate väikeste lõikude võib sisestada instrumente biopsia võtmiseks või liikuvuse kontrollimiseks.
Pärast uuringut eemaldatakse gaas ja õmbletakse väikesed lõiked. Protseduur võtab aega umbes 30-60 minutit.

Ettevalmistus

Üldine tervisehindamine ja vereanalüüsid enne operatsiooni.
Patsient peab olema enne protseduuri teatud aja (tavaliselt 6-12 tundi) toitumata (tühi kõht).
Võib olla vajalik suurendada kõhunaha puhtust spetsiaalse antiseptilise lahusega.

Mis leidub laparoskoopial?

Levinud patoloogilised leidud

Adhesioonid (kleepumised): sidekoe sooned elundite vahel, mis on sageli põhjustatud varasematest operatsioonidest või põletikust.
Endometrioos: emaka limaskesta sarnaste kudede esinemine väljaspool emakas (näiteks munasarjades, kõhuõõne seinas).
Küstsid: vedelikuga täidetud moodustised munasarjades või mujal.
Põletik (nt pelvipõletik haigus): punetuse, turse või mädanike nägemine.
Kasvajad: hea- või pahaloomulised kasvajad, mida saab visualiseerida ja biopsia võtta.

Muu

Ektopiline rasedus (munajuha rasedus).
Appenditsiiti või muid põletikulisi muutusi soolestikus.
Elundite struktuurivõi asendianomaaliaid.

Indikatsioonid: millal tehakse diagnostiline laparoskoopia?

Peamised põhjused

Kroonilise või ägeda kõhuvalu põhjuse selgitamine.
Viljatuse uurimine naistel.
Kõhuõõne kasvaja või massi hindamine, mida ei ole võimalik muude meetoditega täpselt diagnoosida.
Endometrioosi kahtlus või selle ulatuse hindamine.
Varajase rasedusasendi kontrollimine (ektoopiline rasedus).

Kes tellib?