Ebakorrapärased menstruatsioonitsüklid
Kirjeldus
Ebakorrapärased menstruatsioonitsüklid on olukord, kus menstruatsiooni vaheldum, kestus või verejooksu hulk erineb tavapärasest mustrist. See võib avalduda liiga harva või liiga tihti toimuvate, ettearvamatute või erakordselt raskete/pikemate menstruatsioonidena.
Menstruatsioonitsükkel on keha looduslik protsess, mida juhib hormonaalne tasakaal, eeskätt naissoost suguhormoonid östrogeen ja progesteroon. Ebakorrapärasus tähendab, et see hormonaalne koostöö on häiritud. Tsükkel loetakse regulaarseks, kui menstruatsioonide vaheline periood on tavaliselt 21–35 päeva ja verejooks ise kestab 2–7 päeva. Kui tsüklid on lühemad kui 21 või pikemad kui 35 päeva, kestus või verejooksu intensiivsus muutub oluliselt või menstruatsioon on täiesti ettearvamatu, räägitakse ebakorrapärasusest. See on sagedane nähtus – ligi kolmandikul naistest esineb elu jooksul mingil perioodil tsükli häireid.
- Stress (psühholoogiline või füüsiline): Püsiv stress võib häirida hüpotalamuse tööd, mis juhib hormoonide tootmist.
- Raske füüsiline koormus: Ekstreemne sport või raske füüsiline töö võib muuta keha energiajaotust.
- Järsk kaalulangus või -tõus: Rasvkoe muutused mõjutavad östrogeeni taset.
- Toitumishäired (nt anoreksia, buliimia): Puudulik toitumine kahjustab hormonaalset tasakaalu.
- Unehäired või tsirkadiaanrütmi muutused (öötöö, džetleg): Häirib keha sisemist kella.
- Tütarlaste esimesed aastad pärast esimest menstruatsiooni (menarhe) ja naiste lähenemine menopausile (perimenopaus): Looduslikud hormonaalsed üleminekud.
- Munasarjade polüstistiline sündroom (PCOS): Üks levinumaid põhjusi, mida iseloomustab hormonaalne tasakaalutus ja tsüstid munasarjades.
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos): Kilpnäärme hormoonid mõjutavad otseselt menstruatsioonitsüklit.
- Kõrgelt prolaktiin (hüperprolakteeneemia): Prolaktini kõrge tase võib peatada ovulatsiooni.
- Eelvarajane munasarjade vähenemine (varajane ovariaalse puudulikkusega).
- Emakasisesed või emakakaela polüübid või fibroidid (müoomid): Võivad põhjustada rasket või ebaregulaarset verejooksu.
- Endometrioos: Emaka limaskesta sarnase koe kasv väljaspool emakakut, mis põhjustab valu ja tsüklihäireid.
- Rasedus või rasedusega seotud probleemid (nt ektoopiline rasedus, spontaanabort).
- Mõned kroonilised haigused (nt tsöliaakia, diabeet).
- Mõnede ravimite (nt hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, antidepressandid), suitsetamise või alkoholi liigtarbimise mõju.
Kui ebakorrapärasus on esmakordne ja ilma tõsiste lisasümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Tsükli jälgimine: Kasuta rakendust või kalendrit, et täheldada menstruatsiooni alguskuupäeva, kestust, verejooksu hulka (kerge/mõõdukas/raske) ja kaasnevaid sümptomeid (valu, meeleolu muutused). See on oluline info arstile.
2. Stressi juhtimine: Proovi lõdvestumistehnikaid (nt sügav hingamine, meditatsioon, jooga), tegele meelepärase tegevusega ja püüa säilitada korrapärast unerežiimi.
3. Tasakaalustatud toitumine: Hoolitse piisava raua, B-vitamiinide ja magneesiumi saamise eest. Väldi äärmuslikke dieete.
4. Korrapärane mõõdukas liikumine: Väldi aga ületreeningut, mis võib sümptomeid süvendada.
5. Tervislik kaal: Püüa saavutada ja hoida sulle sobivat kehakaalu.
6. Valu leevendamine: Mõõduka valu korral võivad aidata ibuprofeen või paratsetamool (järgides pakendil olevaid juhiseid).
Tähtis: Kodused meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni, kui häired korduvad või kaasnevad punaste lippudega sümptomitega.
- Eramugavust ületav kõhuvalu või vaagnapiirkonna valu, eriti kui see on äge ja järsk.
- Niivõrd raske menstruatsiooniverjooks, et pead vahetama tampooni või sidet iga 1-2 tunni järel mitu tundi järjest või tunned vertsiini või õhapuudust.
- Kahtlus raseduses või võimalikus ektoopilises raseduses (valud ühes kõhupooles).
- Menstruatsioon kestab üle 7-10 päeva või verejooksu hulk järsult suureneb võrreldes tavapärasega.
- Kõrge palavik (> 38.5 °C) menstruatsiooni ajal.
- Ebakorrapärasused kestavad järjest 3 või enam tsüklit.
- Menstruatsioon katkemata üle 90 päeva (amenorrea) ilma raseduse tõenditeta.
- Suur valu, mis segab igapäevast tegevust ja ei leevene tavaliste valuvaigistitega.
- Mis tahes verejooks või võpatamine menstruatsioonide vahel või pärast suguühet.
- Tugevad meeleolumuutused, ärevus või depressioon enne menstruatsiooni, mis mõjutavad elukvaliteeti.
- Kahtlus hormonaalses tasakaalutus (nt akne, liigne karv kasv, kaalutõus).
- Vanus üle 45 aasta ja ilmuvad esmased tsüklihäired (võib olla menopausi lähenemise märk).
- Vanus alla 16 aasta ja menstruatsioonitsükkel ei ole regulaarseks muutunud 3 aasta jooksul esimesest menstruatsioonist.