Ei suuda täielikult painutada

Kirjeldus

See on liigese liikumisageduse piirang, mis takistab selle täielikku painutamist. Võib esineda näiteks põlves, küünarnukis, randmes või sõrmedes ning on sageli seotud valu, jäikuse või tursumisega.

Täielik painutamatus tähendab, et liiges ei suuda jõuda normaalsesse painutatud asendisse või selle liikumisulatus on oluliselt piiratud. See on liigese funktsioonihäire, mis võib olla põhjustatud lihaste, kõõluste, sidemete, liigesekotikeste või luude kahjustustest. Füsioloogiliselt võib see olla seotud põletikuliste protsessidega, liigesekõhrede paksenemisega, liigeseõõne vedeliku kogunemisega või mehaaniliste takistustega (nt luukasvandite või lahtise luutüki tõttu). Keha piirab liigutust ka kaitsemehhanismina, et vältida täiendavat kahjustust.

Levinud ja enamasti mitteohtlikud põhjused
  • Lihaste ülepingutus või väsimus pärast füüsilist koormust
  • Väikesed põrutused või virvendused ilma tõsise struktuurse kahjustuseta
  • Liigese jäikus pikema passiivsuse (nt istumise või magamise) järel
  • Vanusega seotud liigesekulunud (osteoartroos) algstaadiumid
  • Kerged põletikulised protsessid (nt bursiit või tendiniit)
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Rasked liigesevigastused (nt ristside rebend, meniskuse kahjustus, luumurd)
  • Põletikulised liigeshaigused (reumatoidartriit, psoriaasiline artriit, gout)
  • Neuroloogilised häired (insult, Parkinsoni tõbi, perifeersed neuropaatiad)
  • Liigesekontraktuur (liigese püsiv kokkutõmbumus) sidekoe muutuste tõttu
  • Liigesesse või selle lähedusse tekkinud kasvaja (vähk)
  • Infektsioon liigeses (septiline artriit) – väga kiireloomuline seisund
  • Süsteemsed sidekoehaigused (sklerodermia, süsteemne erütematoosne lupus)

1. Puhka kannatanud liiget – välti tegevusi, mis põhjustavad valu või halvendavad olukorda. Kasuta toetust (nt käekangi või sidet) vajadusel.

2. Rakenda külma või sooja terapiat: Esimestel päevadel vigastuse või põletiku korral rakenda külmakotti (läbi rätiku) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada turset ja valu. Kroonilise jäikuse korral võib soe dušš või kuumad pakud lihaseid lõdvestada.

3. Kasuta valuvaigisteid: Parasetamool või ibuprofeen (kui pole vastunäidustusi) võib leevendada valu ja põletikku. Järgi ravimi annustamise juhendeid.

4. Tegelege õrna venitamisega: Kui valu on vähenenud, proovige aeglaselt ja õrnalt venitada liiget igapäevases elus, vältides järsu liigutust. Näiteks istuge tooli serval ja kõigutage jalga või kasutage väikest rullikut käelihase venitamiseks.

5. Tõsta kannatanud jäseme asendit: Näiteks jala puhul paneb selle lauale asetamine turset vähendama.

6. Püsige hüdratheeritud – jooge piisavalt vett, kuna vedeliku puudumine võib soodustada lihaste krampe ja jäikust.

Kiireloomulised sümptomid
  • Äge, välkvaluline valu, mis tekib vigastuse (nt kukkumise, põrutuse) järel ja takistab liigutamist
  • Liigese kiire tursumine, punetus või kuumus koos üle 38°C palavikuga (võib viidata infektsioonile)
  • Liigese deformsus – nähtav moonutus või ebatavaline asend (võib olla murd või väljaväärtus)
  • Närvikahjustuse märgid: kihelemine, tundetuse kadumine (numbus) või jõuetus kannatanud jämes või selle ümbruses
  • Võimatus kanda kaalu kannatanud jalale või kasutada kätt
  • Iskheemilised märgid: jäme muutub kahvatuks, sinakaks või külmaks ning tekib tugev valu (vereringe häire oht)
  • Rasked üldsümptomid koos liigese piiranguga: kõrge palavik, külmavärinad, segasus

Seotud uuringud