Mitral regurgitatsioon
Kirjeldus
Mitral regurgitatsioon on südame levinud seisund, mille puhul südame vasakus ees- ja tagakambri lahutav mitraalklapp ei suleta tihedalt. See põhjustab vere tagasivoolu vasakusse kotta südame kokkutõmbe ajal. Kuigi kergeid vorme võib esineda märkamatult, võib tõsisem regurgitatsioon põhjustada südamepuudulikkust ja nõuda aktiivset ravi.
Mitral regurgitatsioon (ka mitraalklapi puudulikkus) on klapihaigus, mille korral mitraalklapi lehed ei suleta tihedalt, mistõttu veri voolab tagasi vasakusse kotta süstoli (südame kokkutõmbe) ajal. See tagasivool sunnib südant töötama intensiivsemalt, et pumpada piisavalt verd kehasse. Aja jooksul võib see viia vasaku vatsakese laienemise ja paksunemiseni ning lõpuks südamepuudulikkuseni. Seisund võib olla äge (mis nõuab kiiret sekkumist) või krooniline, mis areneb aastate jooksul.
- Sümptomid võivad puududa täielikult (asümptomaatiline)
- Väsimus, eriti füüsilise koormuse ajal
- Õhupuudus (düspnoe) treeningul või lamamisel
- Südame pekslemine (palpitatsioon)
- Õhupuudus puhkeolekus
- Öine köha või köha, mis muutub lamamisega halvemaks
- Jalgade ja hüdroo (vedeliku kogunemine kõhus)
- Väsimus ja nõrkus, mis segab igapäevategevusi
- Rindkerevalu või raskustunne (harvem)
- Südame rütmihäired (aritmiad)
- Äge ja raske hingeldamine
- Valu või survetunne rinnus
- Kõrgenenud pulss ja madal vererõhk
- Äkksündroom, mis sarnaneb kopsuturse või kardiogeense šokiga
Mitral regurgitatsiooni võib põhjustada klapi enda struktuurivigadus (primaarne) või südame struktuuride muutus, mis mõjutab klapi tööd (sekundaarne).
Primaarsed põhjused:
- Mitraalklapi prolaps (lehtede lödvestumine)
- Reumatiline südamehaigus
- Klapi infektsioon (endokardiit)
- Klapi degeneratiivsed muutused vananemisel
- Südameinfarkti tagajärjel tekkinud lihaskoe kahjustus
- Kaasasündinud klapivigadused
Sekundaarsed põhjused:
- Isheemiline südamehaigus
- Dilatatiivne kardiomüopaatia (vasaku vatsakese laienemine)
- Hüpertroofiline kardiomüopaatia
Riskitegurid: eakas vanus, südameinfarkti anamnees, reumatilise palaviku anamnees, teatud pärilikud sidekoehäired (nt Marfani sündroom), infektiivne endokardiit, rinnapiirkonna kiiritusravi anamnees.
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja spetsiaalsetel kardiovaskulaarsetel testidel.
1. Füüsiline uuring: Stetoskoobi kuulamisel kuuldub iseloomulik süstooliline sosin (süstoolne murmur) südame tipus. Võib esineda ka teisi auskultatsiooni leide.
2. Ehhokardiograafia: Peamine diagnostiline meetod. Transtorakaalne ehhokardiograafia võimaldab visualiseerida mitraalklappi, hinnata tagasivoolu ulatust, südame kambrite suurust ja funktsiooni. Transesofageaalne ehhokardiograafia annab veel täpsema pildi klapi anatoomiast.
3. Elektrokardiogramm (EKG): Võib näidata vasaku vatsakese hüpertroofiat või rütmihäireid (nt fibrillatsiooni).
4. Rindkere röntgen: Näitab südame suurenemist ja võimalikku kopsukontuuri muutust.
5. Südame kateterisatsioon: Kasutatakse harvem, kuid võib olla vajalik enne kirurgilist sekkumist koronararterite seisundi hindamiseks.
6. Südame magnetresonantstomograafia (MRI): Annab täpse info südame funktsiooni ja kambrite mõõtmete kohta, kui ehhokardiograafia andmed on ebapiisavad.
Ravi sõltub seisundi tõsidusastmest, sümptomitest, põhjusest ja südame funktsioonist. Eesmärk on leevendada sümptomeid, takistada südamepuudulikkuse arengut ja vähendada suremust.
Konservatiivne (medikamentoosne) ravi:
- Diureetikumid (kusetegevust suurendavad ravimid): Vähendavad vedelikupeetust ja hingeldust (nt furosemiid).
- ACE-inhibiitorid / ARB-d: Laiendavad veresooni, parandavad südame tööd ja vähendavad koormust.
- Beta-blokaatorid: Aeglustavad pulssi, vähendavad südame koormust ja võivad parandada sümptomeid.
- Antikoagulandid (verehüübimisvastased ravimid): Soovitatavad patsientidel, kellel on ka atriaalfibrillatsioon, et vähendada trombi ja insulti riski.
Kirurgiline ravi:
Kirurgiat kaalutakse tõsise sümptomaatilise mitral regurgitatsiooni korral.
- Mitraalklapi rekonstrueerimine (plastika): Eelistatud meetod, kui anatoomia seda võimaldab. Klapp parandatakse oma kudedes.
- Mitraalklapi asendamine: Kasutatakse, kui klappi ei ole võimalik parandada. Klapp asendatakse mehaanilise või bioloogilise proteasiga.
- Minimaalselt invasiivsed meetodid (nt MitraClip): Kateripõhine meetod, millega klapi lehti kinnitatakse, et vähendada tagasivoolu. Sobib patsientidele, kellel on kõrge kirurgiline risk.
Elustiili muutused: Regulaarne jälgimine kardioloogi poolt, soovitatava kaalu säilitamine, soolavaene toitumine, alkoholi tarbimise piiramine, regulaarne, kuid sobiv füüsiline aktiivsus ja infektsioonide ennetamine (eriti hügieen hambaarsti külastustel).
Konsulteerige kardioloogiga järgmiste sümptomite ilmnemisel:
- Uus või halvenev hingeldus igapäevategevuste ajal või puhkeolekus.
- Väsimus, mis segab tavapärast elu.
- Öine köha või hingeldus, mis sundib istuma magamiseks.
- Jalgade või liigeste turse.
- Tunded rinnus või südame pekslemine (palpitatsioonid).
- Äkksündroom, mille korral on raske hingata ja tekib nõrkus või teadvusekaotus – see on meditsiiniline erakorraline olukord, helistage kiiremale.
Püsivalt diagnoositud patsiendid peaksid järgima arsti määratud kontrollkäikude graafikut isegi sümptomite puudumisel, et jälgida seisundi arengut ja korrigeerida ravi vajadusel.