Koronaarhaigus

Koronaarhaigus, tuntud ka kui südame isheemiline haigus või aterosklerootiline südamehaigus, on krooniline seisund, mille puhul südant varustavad veresooned – koronararterid – kitsenevad või ummistuvad. Peamiseks põhjuseks on ateroskleroos, mis on seintele ladestunud rasvataoline ja kolesteroolist koosnev kiht (aterosklerootiline plakk). Need plaagid põhjustavad arterite seinte paksenemist ja jäikust, mis piirab verevoolu südame lihasesse. Kui verevool on oluliselt piirav või katkestub täielikult, saab südamelihas hapniku- ja toitainetega mitte piisavalt varustatud, põhjustades angina pektorist (rinnusvalu) või südamerabandust (infarkti). See on progresseeruv haigus, mis areneb tavaliselt aastate jooksul, kuid võib esineda ka järsult plahvatusliku sündmusena.

Koronaarhaiguse aluseks on koronaararterite kahjustumine, mille peamiseks süüdlaseks on ateroskleroos. Selle arengut soodustavad mitmed muudetavad ja muutumatud riskitegurid. Muudetavad tegurid on need, mida saab ravida või elustiili muutmisega mõjutada: suitsetamine, kõrge vererõhk (hüpertensioon), kõrge LDL ("halva") kolesterooli tase ja madal HDL ("hea") kolesterooli tase, diabeet (eriti tüüp 2 diabeet), ülekaal ja rasvumine, füüsilise aktiivsuse puudumine, ebatervislik toitumine (kiirete süsivesikute, transrasvade ja küllastunud rasvade rikas toit), liigne alkoholi tarbimine ning krooniline stress. Muutumatud tegurid hõlmavad pärilikku eelsoodumust (haigus lähedastes sugulastes), meest soo (mehed on nooremas eas suuremas ohus, kuid naiste risk suureneb pärast menopausi) ja vanust (risk suureneb oluliselt pärast 45. eluaastat meestel ja 55. eluaastat naistel). Mõlemad tegurirühmad suurendavad arterite seinte kahjustumise ja plakkide teket.

Koronaarhaiguse diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, mis hõlmab vererõhu, pulssi ja südame kuulamist. Järgmised spetsiifilised uuringud aitavad diagnoosi kinnitada ja hinnata haiguse ulatust: Elektrokardiogramm (EKG) – registreerib südame elektrilist aktiivsust, tuvastades verevarustuse häireid, varasemaid infarkte või rütmihäireid. Stress-test (koormuskatsetus) – EKG või ekokardiograafia tehakse kõndides jooksuradadel või jalgrattal, et hinnata südame talitlust koormuse ajal. Vereanalüüs – kontrollitakse kolesterooli, glükoosi ja põletikumarkereid (nt CRP). Südame ultraheli (ehkokardiograafia) – annab üksikasjaliku pildi südame anatoomiast ja talitlusest. Koronaranglograafia – see on kuldstandarddiagnostika. Kontrastainet süstides ja röntgenkuvaril jälgides visualiseeritakse otse koronaararterite olek ja kitsaskohad. Võib kasutada ka arvutitomograafiat (CT) koronararterite skaneerimiseks. Diagnostika eesmärk on mitte ainult tuvastada haigus, vaid ka hinnata südamerabanduse riski.

Koronaarhaiguse ravi on mitmetahuline ja keskendub sümptomite leevendamisele, haiguse edasise arengu peatamisele ja südamerabanduse vältimisele. Raviplaan koostatakse individuaalselt. Elustiilimuutused on ravi aluseks: tervislik, tasakaalustatud toitumine (nt Vahemere dieet), regulaarne füüsiline tegevus, kaalulangetus või kaalu säilitamine, suitsetamisest loobumine ja stressi vähendamine. Farmakoloogiline ravi (ravimid) hõlmab: trombotikume (aspiriin, klopidogrel) vere hüübivuse vähendamiseks, statiinikolesterooli taseme alandamiseks ja plakkide stabiliseerimiseks, beetablokaatoreid südame koormuse ja vererõhu alandamiseks, ACE inhibiitoreid või angiotensiini retseptorite blokaatoreid vererõhu alandamiseks ja südame kaitsmiseks ning nitraate (nt nitroglütseriin) kiireks angina rünnakute leevendamiseks. Interventsioonilised ja kirurgilised meetodid: perkutaanne koronaarinterventsioon (PCI) – kitsenenud koht laienetakse pallooniga ja paigaldatakse stent, et hoida arter avatuna. Koronaararterite šunteerimine (CABG) – ümbersõiduoperatsioon, kus luuakse uued teed vereringele, et ületada ummistunud arterid.

Kui teil on mõni koroonahaiguse riskitegur või kahtlus, on oluline regulaarselt konsulteerida perearstiga. OTSESE KIIRABI (hädaabinumber 112) tuleb kutsuda KOHE järgmiste sümptomite korral, mis võivad viidata südamerabandusele (infarktile): Tugev, pidev valu või survetunne rinnus, mis ei leevendu isegi puhkamise ja nitroglütseriini kasutamise korral. Valu, mis levib õlgadele, käsivartele, kaelale, lõuale või selga. Äkiline hingeldus või raske hingamine. Külm higi, kahvatus, pearinglus või äkine nõrkus. Iiveldus, oksendamine või kõhuvalu (eriti naistel). Ärevus ja selge surma hirm. Ärge oodake! Iga minut loeb. Samuti pöörduge arsti poole, kui te esimest korda kogete rindkerevalu või rõhutunnet füüsilise koormuse ajal, kui senised angina rünnakud muutuvad sagedasemaks, tugevamaks või esinevad puhkeolekus, või kui teil on korduvad sümptomid nagu hingeldus, äge väsimus või südame rütmihäired.