48-tunnine vererõhu monitoringu

Kvantitatiivne · mmHg

Normaalsed väärtused

48-tunnise vererõhu monitoringu normid
Üldine
Tervislikud täiskasvanud: päevane keskmine < 135/85 mmHg, öine keskmine < 120/70 mmHg, 24-tunnine keskmine < 130/80 mmHg.
Mehed
Meestel on normid sarnased, kuid võivad olla veidi kõrgemad noorematel meestel.
Naised
Naistel võivad raseduse, menopausi või hormonaalsete muutuste tõttu olla erinevused.

Näitaja kohta

48-tunnine vererõhu monitoringu on meetod, mille käigus patsiendi vererõhku mõõdetakse ja salvestatakse kahe päeva jooksul tavalises igapäevaelus. See võimaldab täpselt hinnata vererõhu kõikumisi ööpäevaringselt ning diagnoosida hüpertensiooni või hüpotensiooni.

Funktsioon
  • Jälgib vererõhku pidevalt 48 tunni vältel
  • Võimaldab tuvastada varjatud hüpertensiooni või öise vererõhu tõusu
  • Annab olulist teavet vererõhu ravimite efektiivsuse kohta
Meetod
  • Kasutatakse portatiivset automaatset vererõhu monitort
  • Seade teeb mõõtmisi regulaarsete intervallidega (nt iga 15-30 minutit)
  • Andmeid analüüsib arst, et saada pilt vererõhu mustritest
Ettevalmistus
  • Enne protseduuri tuleb vältida kofeiini ja rasvaseid toite
  • Vöökoht peab olema kergesti ligipääsetav, seetõttu soovitatavalt mugavad riided
  • Tuleb teavitada arsti kasutatavatest ravimitest
Protseduur
  • Õde või tehnik paigaldab manseti õigele käsivarre kohale ja seadme rihmaga
  • Seade mõõdab vererõhku automaatselt eelprogrammeeritud ajavahemikel
  • Patsient peab pidama päevikut tegevustest, söömistest ja võimalikest sümptomitest
Peamised põhjused
  • Esmane hüpertensioon (põhjust teadmata)
  • Sekundaarne hüpertensioon (neeruhaigused, unearrest, kilpnäärme talitlushäired)
  • Elustiil (liigne sool, alkohol, füüsilise aktiivsuse puudumine, stress)
Muud tegurid
  • Ravimid (näiteks steroidid, mitteesteroidsed põletikuvastased ravimid)
  • Valge kuti efekt (vererõhu tõus vaid arsti juures), mida monitoringu abil välistatakse
  • Öine hüpertensioon (öine vererõhu langemise puudumine)
Peamised põhjused
  • Dehüdratsioon või verekaotus
  • Südamehaigused (südamepuudulikkus, südame rütmihäired)
  • Hormonaalsed häired (näiteks Addisoni tõbi, hüpotüreoos)
Muud tegurid
  • Ravimid (diureetikud, alfablokaatorid, mõned antidepresandid)
  • Autonoomne düsfunktsioon (närviõõnete kahjustus)
  • Liiga intensiivne hüpertensiooni ravi (ülirasvumine)
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus hüpertensiooni või hüpotensiooni osas tavapäraste mõõtmiste põhjal
  • Hüpertensiooni ravimite efektiivsuse kontroll
  • Vererõhu kõikumised, mida ei seleta üksikmõõtmised
Soovitavad eriarstid
  • Kardiolog
  • Perearst
  • Nefroloog