Pea MR angiograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Pea MR angiograafia on mitteinvasiivne uurimisviis, mis võimaldab hinnata peaaju veresooni, sealhulgas artereid ja veene, kasutades magnetresonantstomograafiat. See on oluline diagnostiline vahend veresoonte haiguste, nagu ateroskleroos, aneüüsmad või arteriovenoossed malformatsioonid, tuvastamiseks ja hindamiseks. Uurimine on ohutu ja seda saab korrata ilma ioniseeriva kiirguseta.

Mis on Pea MR angiograafia?

Funktsioon

Võimaldab detailselt visualiseerida peaaju veresooni (artereid ja veene).
Annab teavet veresoonte anatoomia, läbimõõdu, torujuhtivuse ja voolukiiruse kohta.
Kasutatakse veresoonte kokkutõmbenud protsesside, aneüüsmade, trombooside ja sündmuste tuvastamiseks.

Meetod

Kasutab magnetresonantstomograafi (MRT) tehnoloogiat.
On tavaliselt kontrastaineta (vaba kontrastainest) või kontrastainega täiustatud.
Erinevalt tavapärasest angiograafiast ei nõua see invasiivset katetrit.

Uurimise käik

Protseduur

Patsient asetatakse MRT-seadme avausele lamama.
Pea fikseeritakse spetsiaalse toega, et vähendada liikumist.
Uurimine kestab tavaliselt 20-40 minutit, sõltuvalt protokollist.
Seade teeb suure täpsusega peaaju veresoonte kujutisi, kasutades magnetvälja ja raadiolaineid.

Ettevalmistus

Enne uurimist tuleb eemaldada kõik metallesemed.
Kui on kavandatud kontrastainega uurimine, tuleb teavitada arsti allergiatest või neerufunktsiooni häiretest.
Uurimise ajal on vaja olla liikumatu, et saada kvaliteetseid pilte.

Mida näitavad MR angiograafia muutused?

Levinud leiud

Ateroskleroos: arterite seinte paksenemine ja lumeni ahenemine.
Aneüüsm: veresoonde nõrgestunud seina piirkond, mis võib puhkeda.
Arteriovenoossed malformatsioonid (AVM): ebanormaalne ühendus arterite ja veenide vahel.
Tromboos või emboolia: veresoonte sulgumine veresulgu või muude ainetega.
Veresoonde stenoos või oklusioon: veresoonde ahenemine või täielik sulgumine.

Indikatsioonid: millal uurimist tehakse?

Sümptomid

Tugev peavalu, mille põhjuseid pole selge.
Ajulöögi (insuldi) sümptomid (näiteks kehapoole nõrkus, kõnehäired).
Ajulöögi riskitegurite hindamine (näiteks arteriaalse hüpertensiooni, diabeedi korral).
Kahtlus aneüüsma või veresoonde ebanormaalsuse suhtes.

Spetsialistid

Neuroloog: hindab insuldi, peavalu või muude neuroloogiliste sümptomite põhjusi.
Neurokirurg: planeerib operatsiooni aneüüsma, AVM või muu veresoonde patoloogia korral.
Radioloog: teostab ja tõlgendab uurimist.