Kõrvapõhjustatud vertigo
Kirjeldus
Kõrvapõhjustatud vertigo on äge pöörituse tunne, kus tundub, nagu ruum ise või iseendas keerleks, kuigi tegelikku pöörlemist ei toimu. See seisund on tihedalt seotud sisemise kõrva tasakaaluorgani häiretega.
Vertigo on tasakaalutunde häire, mida põhjustab konflikt tajutava ja oodatava liikumise vahel. Kui tegemist on kõrvapõhjustatud vertigoga, pärineb probleem sisemisest kõrvast, mis on vastutav nii kuulmise kui ka tasakaalu eest. Sisemise kõrva poolringkanalid ja eistikesed täidavad väikeseid vedelikuga täidetud torusid ja kotid, mis tuvastavad pea asendi ja liikumise suuna. Kui need struktuurid on kahjustatud, põletikulised või liigses vedelikurõhus (nt Ménière'i tõve korral), saadetakse ajju vale signaal. Aju saab vastuolus olevaid teateid nägemise, kuulmise ja teiste kehaosade tunnetustega, mis väljendub pöörituse, iivelduse ja tasakaalukadumise tundena. See on puhtalt füüsiline reaktsioon, mitte psühholoogiline probleem.
- Hea- või pahemaluslik asendipeavalu (BPPV): Väikeste kaltsiumikristallide (otoliitide) liikumine poolringkanalitesse, mis põhjustab lühiajalist, peaasendiga seotud pööritust.
- Vestibulaarne neuriit: Sisemise kõrva tasakaalunärvi põletik, tavaliselt viiruse põhjustatud, mis põhjustab ägedat, pikaajalist vertigot ilma kuulmislanguseta.
- Reisipõletik (reisitõbi): Liigne stimulatsioon poolringkanalitele laeva, auto või lennuki liikumise ajal.
- Lihtne kõrvatropp: Rõhu muutused või väike ummistus kuulmiskäigus võivad ajutiselt mõjutada tasakaalu.
- Ménière'i tõbi: Sisemise kõrva krooniline haigus, mida iseloomustavad ägedad vertigohoog, kõrva kinnitus/kõla, kuulmislangus ja kõrva täisustunne.
- Labürintiit: Sisemise kõrva (labürinti) põletik, mis on sageli seotud viirus- või bakteriaalinfektsiooniga; põhjustab tugevat vertigot, iiveldust ja kuulmislangust.
- Perilümfistlik fistel: Väike auk sisekõrva membraanis, mis võib tekkida pärast traumat, survet muutust või operatsiooni; põhjustab vertigot, mis võib halveneda köhimise või aevastamisega.
- Vestibulaarne migreen: Peavalu tüüp, mis avaldub peamiselt vertigona ilma tugeva peavaluta, tihti seotud teatud toitude, stressi või unehäiretega.
- Haruldasemad põhjused: Akustiline neurinoom (hea- või halvatuslik kasvaja tasakaalunärvil), autoimmuunhaigused, mis mõjutavad sisekõrva, või tserebrovaskulaarne probleem (nt insult), mis mõjutab tasakaalukeskust ajus.
Enne arsti poole pöördumist võib järgida järgmisi samme, et leevendada sümptomeid:
1. Puhka ja võta kindel asend: Hoolda kriitilise hoo ajal võimalikult liikumatu asend (istu või lamades). Välti äkilisi pea- või kehaliigutusi, eriti üles-alla vaatamist või ümberpööramist. Puhka silmi sulgedes.
2. Hüdratatsioon ja toitumine: Joo piisavalt vett. Välti alkoholi, kofeiini, suitsetamist ja väga soolast toitu, kuna need võivad suurendada vedeliku kogust sisekõrvas ja halvendada seisundit (eriti Ménière'i tõve puhul).
3. Kerged võimed: Kui vertigo on seotud BPPV-ga, võib arst soovitada spetsiaalseid peaasendi harjutusi (nt Epley manööver), kuid neid tuleks teha alles pärast täpset diagnoosi.
4. Keskkonna kohandamine: Välti eredat valgust, ekraane ja keerulisi visuaalseid mustreid (nt filmid). Kasuta öösel öövalgust, et vältida pimedas ekslemist.
5. Ravimid ilma retseptita: Võib proovida retseptivabu iiveldusevastaseid vahendeid (nt dimenhüdrinaat), kuid need ainult leevendavad sümptomeid, mitte ei ravi põhjust. Ravimeid tuleks kasutada lühiajaliselt ja ettevaatlikult.
6. Pikk puhkus: Pärast ägedat hoogu võta mõni päev rahulikku puhkust, välti füüsilist pingutust ja stressi.
- Äkiline ja tugev peavalu, mida sa pole varem tundnud.
- Kõne häired, näonärvi halvatus või keha ühe poole nõrkus/numbritus (võivad viidata insuldile).
- Kõrge palavik (üle 39°C), jäik kael või valgusundatus (võimalik meninjiit).
- Teadvuse muutused, segadus või teadvuse kaotus.
- Uus või äkiline kuulmislangus ühes kõrvas.
- Pidev iiveldus ja oksendamine, mis takistab vedeliku ja toidu vastuvõtmist.
- Vertigo kordub või kestab kauem kui mitu tundi.
- Sümptomid segavad igapäevast tegevust (nt sõitmine, töö).
- Kaasneb kõrva kinnitus, kõla või täisustunne.
- Vertigohoogude ajal on ka kaotatud tasakaal või kukutumisoht.
- Oled kogenud hiljuti pea trauma või kõrvaoperatsiooni.
- Kodused meetodid ei anna leevendust mõne päeva jooksul.