HPV infektsioon

HPV (inimese papilloomiviirus) on suur rühm viiruseid, mis nakatavad nahka ja limaskesti. On tuvastatud üle 200 erineva HPV tüve, millest umbes 40 levivad peamiselt suguühenduse kaudu ja nakatavad genitaal- ja anaalpiirkonda. Need jagunevad kahte põhirühma: madala riskiga ja kõrge riskiga tüved. Madala riskiga HPV tüved (nt tüved 6 ja 11) põhjustavad enamasti healoomulisi muutusi nagu küünlad (kondüloomid) ja häälepaelte papilloomid. Kõrge riskiga HPV tüved (nt tüved 16, 18, 31, 33, 45) on aga seotud eelvähiliste seisundite ja vähiarenemisega, peamiselt emakakaelas, aga ka tupes, vaguna, peenises, pärasooles ja suuõõnes. Viirus levib otsese nahakontakti, eelkõige seksuaalkontakti kaudu.

HPV infektsiooni põhjuseks on inimese papilloomiviirus, mis levib otsese kokkupuute kaudu nakatunud isiku nahaga või limaskestaga.

Peamised levikuteed:

• Sugueluline kontakt (vaginaalne, anaalne, oraalne)
• Intiimne nahakontakt ilma penetratsioonita
• Sünnituskäigus emalt lapsele
• Harva ka kontakti kaudu nakatunud esemetega (nt rätik, aluspesu)

Riskitegurid, mis suurendavad nakatumise ja haiguse arengu tõenäosust:

• Varajane seksuaalse aktiivsuse algus
• Paljud seksuaalpartnerid
• Partneril, kellel on palju partnereid või kelle HPV staatus on teadmata
• Nõrgenenud immuunsüsteem (nt HIV-iga nakatumise, immunosupressantide või pärandliku haiguse tõttu)
• Suitsetamine (suurendab oluliselt püsiva infektsiooni ja eelvähiliste muutuste riski)
• Pikaajaline kasutamine sünnitustõrjevahendeid (seostatud suurenenud emakakaelavähi riskiga)
• Teised suguhaigused (nt herpes, klamüdioos)

HPV infektsiooni diagnoosimine sõltub sümptomitest ja patsiendi soost.

Naistel:

• Pap-test (Papanicolaou test): Emakakaela rakukatte skriininguks eelvähiliste muutuste avastamiseks.
• HPV-DNA test: Emakakaelapessarist võetud proov viiruse DNA tuvastamiseks. Kasutatakse koos Pap-testiga või iseseisvalt skriininguks naistel üle 30-aastastel.
• Kolposkoopia: Spetsiaalse seadme (kolposkoop) abil suurendatult emakakaela, tupesissepääsu ja tupe seinte uurimine, kui Pap- või HPV-test on ebanormaalne.
• Biopsia: Kahtlase ala väikese kohatüki võtmine kolposkoopia ajal ja selle histoloogiline uurimine.

Meestel ja naistel küünlate korral:

• Kliiniline visuaalne uuring: Küünlate (kondüloomide) diagnoos tavaliselt silmaga.
• Äädikhapetest: Kahtlase nahamuutuse kätlemine äädikhappelahusega – valgendumine võib viidata HPV infektsioonile.
• Anoskopia/Proktoskoopia: Anaalkanalis olevate muutuste vaatlus.

Üldine:

HPV-testi ei ole soovitatav teha alla 30-aastastel meestel ja naistel, sest noortel on nakatumine väga sage ja tihti põletikuta.

Spetsiifilist ravi HPV viiruse enda vastu (nagu antibiootikumid bakterite puhul) ei ole. Ravi on suunatud viiruse põhjustatud muutuste, nagu küünlad või eelvähilised muutused, kõrvaldamisele.

Küünlate (kondüloomide) ravi:

• Kohalikud ravimid: Retinoidid, imikvimoodustid (nt podofüllotoksiin), immunomodulaatorid (nt imikvimoodur).
• Füüsikalised meetodid: Küünla eemaldamine krioterapia (külmravi), laserravi, elektrokoagulatsiooni või kirurgilise eemaldamise abil.

Eelvähiliste muutuste ravi emakakaelas (CIN):

• Konisatsioon: Emakakaela koonuse kujulise osa eemaldamine kirurgiliselt või elektrokirurgiliselt (LEEP-protseduur), et eemaldada eelvähilised rakud ja teha täpsem diagnoos.
• Krioterapia: Eelvähiliste rakkude hävitamine külmaga.
• Laserablasioon: Eelvähilise koe hävitamine laserkiirega.

Ennetamine on võtmetähtsusega:

• HPV vaktsineerimine: Kõige tõhusam meetod. Vaktsineeritakse nii tüdrukuid kui poisse, soovitatavalt enne seksuaalse aktiivsuse algust (9-14 aastastel). Ka täiskasvanutel on vaktsineerimine kasulik.
• Regulaarne skriining: Naistel on oluline regulaarselt teha emakakaela skriiningut (Pap-test ja/või HPV-test).
• Turvaline seks: Kondoomi kasutamine vähendab nakatumise riski, kuid ei kaitsta täielikult, kuna viirus võib levida ka kondoomiga katmata nahapiirkondadest.
• Suitsetamisest loobumine ja tervislik eluviis immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Konsulteerige kindlasti arstiga (perearst, naistearst, uroloog, dermato- veneroloog) järgmistel juhtudel:

• Kohe: Kui täheldate suguelunditel, anaalpiirkonnal või suus uusi kasvajaid, idusid, punnitusi või küünlaid.
• Kiiresti: Kui teil on ebanormaalsed vaginaalsed veritsused (menstruatsioonivahelised, pärast suguühet või menopausi järgsed).
• Planeerimiseks: Kui olete saanud ebanormaalse Pap- või HPV-testi tulemuse ning teil on soovitus konsultatsiooniks naistearstiga.
• Ennetavalt: HPV vaktsineerimise võimaluste aruteluks enda või oma lapse jaoks.
• Üldjuhul: Iga naine peaks osalema regulaarsel emakakaela skriiningul vastavalt riiklikele soovitustele (tavaliselt 3-5 aasta järel).

Oluline meeles pidada: HPV infektsioon on sageli sümptomiteta. Seetõttu on regulaarsed kontrollid ja skriining eriti olulised haiguse varajaseks avastamiseks.