Liigkestmine veritsemine
Kirjeldus
Liigkestmine veritsemine on olukord, kus keha kaotab verd liiga palju või liiga kiiresti. See võib põhjustada ohtlikku verekaotust ning nõuab kiiret ja korralikku sekkumist.
Veritsemine on keha looduslik reaktsioon vigastuse või haiguse korral, mille eesmärk on kaitsta haavatud kohta. Tavaliselt peatab keha verejooksu ise: veresooned ahenevad, trombotsüüdid kogunevad haava juurde ja moodustavad klombi. Liigkestmine veritsemine tähendab, et see looduslik hüübimisprotsess ei toimu korralikult või on kahjustus nii ulatuslik, et keha ei suuda verd piisavalt kiiresti peatada. See võib viia kiirele ja eluohtlikule verekaotusele.
- Sügavad lõiked, haavad või rebendid
- Tõsised põrutused, luumurid või sisevigastused
- Suured või sügavad põletused, mis kahjustavad veresooni
- Kirurgilised lõiked või protseduurid
- Mõnede ravimite kõrvaltoimed (nt aspiriin, ibuprofeen, verehõrendid)
- Kaasasündinud vere hüübimishäired (nt hemofiilia, von Willebrandi tõbi)
- Maksahaigused (nt tsirroos), mis mõjutavad hüübimisvalkude tootmist
- Vähkkasvajad või nende ravi (nt keemoterapia)
- Trombotsütopeenia (madal trombotsüütide arv)
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon), mis võib põhjustada arterite lõhkemist
- Südame-veresoonkonna haigused või aneürismad
- Raskekujulised infektsioonid või sepsis
Oluline on teada, kuidas esmalt liigkestvale veritsusele reageerida, kuni saabub professionaalne abi. Peamine eesmärk on verejooks peatada ja vähendada verekaotust:
1. Rakenda otsest survet: Vajuta haavale kindlalt puhta side, marli või riidetükiga. Jätka survet katkematult vähemalt 10-15 minutit.
2. Tõsta vigastatud kehaosa: Kui võimalik, aseta haavunud jäsem või kehaosa südame kõrgusest kõrgemale, et vähendada verevoolu piirkonda.
3. Ära eemalda läbimärga sidet: Kui side on verd täis imbunud, lisa selle peale uusi puhtaid kihte, ärga vana eemalda.
4. Puhka: Võta istuv või lamav asend, püüa rahustuda, et vererõhk ei tõuseks.
5. Pese ja kaitse haava: Kui veritsemine on peaaegu peatunud, puhasta haav ettevaatlikult sooja vee ja seebega ning kata steriilse sidemega infektsiooni vältimiseks.
6. Joo vedelikku: Kui teadvus on selge, joo vett, et aidata hüpovoleemilise šoki vältida.
Tähtis: Need meetodid on mõeldud esmaabiks. Isegi kui veritsemine peatuks, võib olla vaja arsti hindamist, et välistada sisevigastusi või aluseks olevat haigust.
- Veritsemine ei peatu pärast 15-20 minutilist otsest ja pidevat survet haavale.
- Inimene kaotab teadvuse, on segase meeleoluga või kogeb äge nõrkus või pearinglus.
- Verekaotus on nii ulatuslik, et tekivad hingamiserksused, kiire ja nõrk pulss või äge janu.
- Haav on väga sügav, suur või tekkinud tõsise trauma (nt autoõnnetus, kukkumine) tagajärjel.
- Verd väljutatakse köhides, oksendades või see ilmub uriinist või väljaheidetest (võib viidata siseveritsusele).
- Tekivad šoki tunnused: nahk on kahvatu, niiske ja külm, hingamine on kiire ja madal, isik on rahutu või unine.
- Veritsus algas ilma selge põhjuseta või on seotud teadaoleva vere hüübimishäirega.
- Kaasneb kõrge palavik või teised murettekitavad sümptomid.