Doonoriveretestid

Kvalitatiivne

Normaalsed väärtused

Doondoriveretestide normid
Üldine
Doonoriks sobivuse kriteeriumid võivad erineda sõltuvalt riigist ja asutusest. Üldised normid on:
Mehed
Mehed: Hemoglobiin ≥ 135 g/l (või hematokrit ≥ 0.40).
Naised
Naised: Hemoglobiin ≥ 125 g/l (või hematokrit ≥ 0.38).

Näitaja kohta

Doondoriveretestid on meditsiinilised testid, mida tehakse vabatahtlikele vere- või koedonoritele enne doonorluse protseduuri. Nende eesmärk on tagada nii doonori kui ka retsipiendi ohutus ning kontrollida doonori üldist terviseseisundit.

Funktsioon
  • Hindavad doonori üldist tervist ja sobivust vere- või koedonoriks.
  • Tuvastavad nakkushaigused (nt HIV, hepatiit B ja C, süüfilis).
  • Määravad veregrup ja Rh-faktori.
  • Kontrollivad olulisi vereparameetreid, nagu hemoglobiini tase ja trombotsüütide arv.
Päritolu
  • Testid põhinevad vereproovi analüüsil, mis võetakse doonorilt enne doonorluse protseduuri.
  • Analüüsitakse nii verefüsioloogilisi parameetreid kui ka nakkusmarkereid.
Protseduur
  • Doonorilt võetakse väike vereproov (tavaliselt küünarnukiveeni) enne peamist doonorluse seanssi.
  • Proov analüüsitakse laboris, kasutades erinevaid meetodeid (nt kliinilise keemia analüsaatorid, immunoloogilised testid).
  • Tulemused on tavaliselt valmis mõne tunni kuni päeva jooksul ja need hinnatakse vastavalt kehtestatud meditsiinilistele normidele.
Üldised põhjused
  • Dehüdratatsioon (vedelikupuudus), mis võib ajutiselt tõsta hemoglobiini või hematokriti.
  • Rektiivne elustiil või kõrgmäestikus viibimine (suurenenud hemoglobiini tase).
  • Mõned verehaigused, nt polütsüteemia.
Üldised põhjused
  • Rauapuudulikkus või raudavaegus (anemia).
  • Kroonilised haigused või põletikulised seisundid.
  • Alatoitumine või vitamiinide (nt B12-vitamiini, foolhappe) puudus.
  • Hüpotüreoos või muud hormonaalsed häired.
  • Krooniline verejooks või suurenenud verekaotus (nt menstruatsioon, seedekulgla haigused).
Peamised indikatsioonid
  • Enne iga veredoonorluse või koedonorluse protseduuri.
  • Regulaarsete doonorite perioodiline tervisekontroll.
  • Uue doonori registreerimisel ja kvalifikatsiooni hindamisel.
  • Kui doonoril on kahtlus nakkushaiguste või muude terviseprobleemide osas.
Soovitatav konsultatsioon spetsialistiga
  • Hematoloog (verehaiguste spetsialist) või
  • Perearst või sisemeditsiini arst