Ekstrasüstoolia (extrasystolia)

Ekstrasüstoolia on ebaühtlane südamerütm (arütmia), mille puhul süda teeb ühe või mitu enneaegset kokkutõmmet. Tavaliselt genereerib südame sinusõlme (pearütmijuhi) elektrilised impulsid, mis põhjustavad südame korrapärase kokkutõmbe. Ekstrasüstoolia tekkimise loob see elektriline impulss mujal südames – kas kõrgemal või madalamal pearütmijuhist, nt eeskojodes või vatsakestes. See "lisalöök" katkestab normaalse rütmi, millele järgneb tavaliselt pikem paus, enne kui tavapärane rütm taastub. Just see paus võibki tekitada tunde, nagu süda 'peaks ühe löögi vahele'.

Ekstrasüstoolia võib esineda täiesti tervetel inimestel ilma selge põhjuseta. Sageli on see seotud ajutiste teguritega. Olulised põhjused ja riskitegurid on: 1) Elustiil: Kofeiini (kohv, tee, energiajook) või alkoholi tarbimine, suitsetamine, stress, väsimus. 2) Ravimid: Mõned köhapidurid, astmaravimid või dieedilisaained. 3) Elektroliitide tasakaalutus: Madal kalli või magneesiumi tase veres. 4) Südame-veresoonkonna haigused: Isheemiline südamehaigus, südamepuudulikkus, südameklapide defektid, müokardiit (südame lihasepõletik). 5) Muud tervisehäired: Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus), aneemia. 6) Vanus: Ekstrasüstoolia sagedus suureneb vanusega. Ventrikulaarsed ekstrasüstooliad (need, mis tekivad vatsakestes) on levinumad, kui on olemas struktuurne südamekahjustus.

Ekstrasüstoolia diagnoosimise aluseks on südame elektrilise tegevuse registreerimine. Peamised meetodid on: 1) Elektrokardiogramm (EKG): See on esmane ja lihtsaim meetod, mis registreerib südame elektrilist tegevust 10-20 sekundi jooksul. Sellel võib näha isoleeritud enneaegseid lööke. 2) Holteri monitor: See on kandev EKG-seade, mis registreerib südame rütmi 24-48 tunni või isegi kauem aja jooksul. See on oluline ekstrasüstoolia sageduse ja mustri hindamiseks argipäevastes oludes. 3) Sündmuse monitor: Seade, mida kantakse nädalaid, ja mis salvestab EKG-d ainult siis, kui patsient tunneb sümptomeid. 4) Echokardiogramm (südame ultraheli): Seda tehakse südame struktuuri ja funktsiooni hindamiseks, et välistada või tuvastada aluseks olevaid südamehaigusi. 5) Veretööd: Et kontrollida kilpnäärme talitlust, elektroliitide (kallium, magneesium) taset ning välistada aneemiat.

Ravi sõltub täielikult ekstrasüstoolia tüübist, sagedusest, sümptomite tõsidusest ja aluseks olevast põhjusest. Tervetel inimestel ilma südamehaiguseta ei ole sagedasti vaja mingit ravimit. Olulised ravivõimalused: 1) Elustiili muutmine: Kofeiini, alkoholi ja nikotiini tarbimise vähendamine või lõpetamine, stressi vähendamine, korralik uni, regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus. 2) Ravimid: Kui sümptomid on tülitavad, võib arst soovitada beetalukkereid (vähendavad südame töökoormust ja ärevust) või südame rütmi reguleerivaid ravimeid (nt kanalplokaatoreid). 3) Kateter-ablasioon: See on invasiivne protseduur, mida kaalutakse ainult väga sagedaste ja ravimile mitte-reageerivate sümptomaatiliste ekstrasüstooliate korral, mis pärinevad kindlast südame piirkonnast. Protseduuri käigus hävitatakse radio-sageduslaine abiga see koepatch, mis tekitab ebanormaalseid impulsse. 4) Aluseks oleva haiguse ravi: Kui ekstrasüstoolia on põhjustatud näiteks kilpnäärme talitlushäirest või elektroliidide puudusest, tuleb ravida eelkõige seda põhjust.

Plaanilise konsultatsiooni jaoks tasub arsti poole pöörduda, kui te tunnete sageli ebamugust südame pekslemist, löökide vahelejäämist või muid kirjeldatud sümptomeid, mis segavad teie igapäevaelu. KIIRENDSELT (koheselt) tuleb kutsuda kiirabi või minna hädaabiosakonda, kui ekstrasüstooliale lisanduvad järgmised "punased lipud": RINNAVALU (eriti surve- või pigistustunne), ÄKKINE HINGELDUS, RASKE PEAPÖÖRITUS, MINESTUS või LÄMMATUMISTUNNE. Need võivad viidata südameverevarustuse puudulikkusele (isheemiale) või muule eluohtlikule rütmihäirele. Samuti on kiire arstlik abi vajalik, kui ekstrasüstooliad tekivad väga tihedalt (näiteks mitu järjest) või kui teil on teadaolev südamehaigus.