COVID-19

COVID-19 on nakkushaigus, mida põhjustab viirus SARS-CoV-2. See on esimest korda tuvastatud 2019. aastal ja on põhjustanud ülemaailmse pandeemia, mis on mõjutanud miljoneid inimesi. Haigus võib olla nii kerge kui ka raske, põhjustades tõsiseid hingamisteede probleeme ja teisi terviserike.

COVID-19 (lühend inglise keelest 'Coronavirus Disease 2019') on nakkushaigus, mida põhjustab koroonaviiruste perekonda kuuluv viirus SARS-CoV-2. Viirus peamiselt mõjutab hingamisteid, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid, nagu süda, maks ja neerud. See kinnitub rakkude pinnal asuvate retseptorite külge, tungib rakkudesse ja paljuneb, põhjustades põletikulist reaktsiooni. Haigus võib levida peamiselt tilk- ja õhukannete kaudu, kui nakatunud ise köhib, aevastab või räägib.

Levinud sümptomid
  • Kõrg palavik
  • Kuiv köha
  • Väsimus ja nõrkus
Vähemlevinud sümptomid
  • Lõhnataju või maitsetaju kaotus
  • Kurguvalu
  • Peavalu
  • Lihasvalu
  • Naha või silmade punetus
  • Kõhulahtisus
Tõsised sümptomid
  • Raskused hingamisel või hingamispuudulikkus
  • Rindkeret valu või survetunne
  • Segasus või kõne raskused
  • Liikumisvõimetus

COVID-19 põhjustaja on viirus SARS-CoV-2. Nakatumine toimub enamasti nakatunud isikult teisele läbi tilk- või õhukannete (aerosoolid). Peamised riskitegurid raskema haiguse korral on: eakas vanus (eriti üle 65-aastased), olemasolevad kroonilised haigused (nt diabeet, südamehaigused, kopsuhaigused, raske ülekaalulikkus), immuunpuudulikkus (nt vähiravi või siirdamised) ning suitsetamine. Viirus võib levida ka puudutades nakatunud pindu ja siis silmi, nina või suud.

COVID-19 diagnoosimiseks kasutatakse peamiselt molekulaarseid (nt PCR) teste, mis tuvastavad viiruse geneetilist materjali nina- või neelupühitistest. Kiirtestid (antigeenitestid) tuvastavad viiruse valke ja annavad tulemuse kiiremini, kuid on vähem tundlikud kui PCR-testid. Raskematel juhtudel võidakse teha rindkere röntgen- või CT-uuringuid kopsukahjustuste hindamiseks. Veretestid võivad näidata põletikunäitajaid (nt CRP), mis võivad tõusta haigusega.

COVID-19 ravi sõltub haiguse raskusastmest. Kergematel juhtudel soovitatakse sümptomaatilist ravi: puhkus, vedelik, palavikuvastased ja valuvaigistavad ravimid (nt parasetamool). Rasketel juhtudel võidakse haiglaravil kasutada hapnikuravi, kortikosteroide (nt deksametasoon), viirusvastaseid ravimeid (nt remdesivir, Paxlovid) ning immuunmodulaatoreid. Oluline on ka ennetus: vaktsineerimine vähendab oluliselt raskete haigusjuhtude ja surma riski, maskikandmine ja käte pesu vähendavad levikut.

Kohe konsulteerige arstiga või helistage hädaabinumbrile (112), kui teil on mõni järgmistest sümptomitest: raskused hingamisel, püsiv valu või survetunne rindkeres, äkksegadus, raskused ärkamisel või jäämine teadvusetuks, sinakas huulte või näonaha värvus. Kui teil on kerge kõha või palavik, kuid olete riskirühmas (vanem, krooniliste haigustega), võtke ühendust perearstiga. Iseisolatsioon on oluline sümptomite ilmnemisel, et teisi ei nakataks.


Seotud uuringud: COVID-19

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!