COVID-19
Kirjeldus
COVID-19 on nakkushaigus, mida põhjustab viirus SARS-CoV-2. See on esimest korda tuvastatud 2019. aastal ja on põhjustanud ülemaailmse pandeemia, mis on mõjutanud miljoneid inimesi. Haigus võib olla nii kerge kui ka raske, põhjustades tõsiseid hingamisteede probleeme ja teisi terviserike.
COVID-19 (lühend inglise keelest 'Coronavirus Disease 2019') on nakkushaigus, mida põhjustab koroonaviiruste perekonda kuuluv viirus SARS-CoV-2. Viirus peamiselt mõjutab hingamisteid, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid, nagu süda, maks ja neerud. See kinnitub rakkude pinnal asuvate retseptorite külge, tungib rakkudesse ja paljuneb, põhjustades põletikulist reaktsiooni. Haigus võib levida peamiselt tilk- ja õhukannete kaudu, kui nakatunud ise köhib, aevastab või räägib.
- Kõrg palavik
- Kuiv köha
- Väsimus ja nõrkus
- Lõhnataju või maitsetaju kaotus
- Kurguvalu
- Peavalu
- Lihasvalu
- Naha või silmade punetus
- Kõhulahtisus
- Raskused hingamisel või hingamispuudulikkus
- Rindkeret valu või survetunne
- Segasus või kõne raskused
- Liikumisvõimetus
COVID-19 põhjustaja on viirus SARS-CoV-2. Nakatumine toimub enamasti nakatunud isikult teisele läbi tilk- või õhukannete (aerosoolid). Peamised riskitegurid raskema haiguse korral on: eakas vanus (eriti üle 65-aastased), olemasolevad kroonilised haigused (nt diabeet, südamehaigused, kopsuhaigused, raske ülekaalulikkus), immuunpuudulikkus (nt vähiravi või siirdamised) ning suitsetamine. Viirus võib levida ka puudutades nakatunud pindu ja siis silmi, nina või suud.
COVID-19 diagnoosimiseks kasutatakse peamiselt molekulaarseid (nt PCR) teste, mis tuvastavad viiruse geneetilist materjali nina- või neelupühitistest. Kiirtestid (antigeenitestid) tuvastavad viiruse valke ja annavad tulemuse kiiremini, kuid on vähem tundlikud kui PCR-testid. Raskematel juhtudel võidakse teha rindkere röntgen- või CT-uuringuid kopsukahjustuste hindamiseks. Veretestid võivad näidata põletikunäitajaid (nt CRP), mis võivad tõusta haigusega.
COVID-19 ravi sõltub haiguse raskusastmest. Kergematel juhtudel soovitatakse sümptomaatilist ravi: puhkus, vedelik, palavikuvastased ja valuvaigistavad ravimid (nt parasetamool). Rasketel juhtudel võidakse haiglaravil kasutada hapnikuravi, kortikosteroide (nt deksametasoon), viirusvastaseid ravimeid (nt remdesivir, Paxlovid) ning immuunmodulaatoreid. Oluline on ka ennetus: vaktsineerimine vähendab oluliselt raskete haigusjuhtude ja surma riski, maskikandmine ja käte pesu vähendavad levikut.
Kohe konsulteerige arstiga või helistage hädaabinumbrile (112), kui teil on mõni järgmistest sümptomitest: raskused hingamisel, püsiv valu või survetunne rindkeres, äkksegadus, raskused ärkamisel või jäämine teadvusetuks, sinakas huulte või näonaha värvus. Kui teil on kerge kõha või palavik, kuid olete riskirühmas (vanem, krooniliste haigustega), võtke ühendust perearstiga. Iseisolatsioon on oluline sümptomite ilmnemisel, et teisi ei nakataks.