Atüüpiliste lümfotsüütide uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Atüüpiliste lümfotsüütide normid

Üldine

Tavaliselt moodustavad atüüpilised lümfotsüüdid < 5% kogu lümfotsüütide arvust vereanalüüsis. Absoluutarvuna on norm < 0,5 x 10⁹/l.

Mehed

< 5% lümfotsüütidest või < 0,5 x 10⁹/l

Naised

< 5% lümfotsüütidest või < 0,5 x 10⁹/l

Näitaja kohta

Atüüpilised lümfotsüüdid on muutunud limfotsüüdid, mis esinevad organismi reageerimisel eriti viirusinfektsioonidele. Nende osakaalu või absoluutarvu määramine vereanalüüsiga on oluline abivahend infektsiooniliste haiguste, kõhunäärme põletiku või mõnede verehaiguste diagnoosimisel ja jälgimisel.

Mis on atüüpilised lümfotsüüdid?

Funktsioon ja päritolu

Atüüpilised lümfotsüüdid on T-lümfotsüüdid, mis on muutunud viirusinfektsiooni või mõne muu ärritava teguri tõttu.
Neid nimetatakse ka reaktiivseteks lümfotsüütideks, kuna need tekivad immuunsüsteemi aktiivse vastuse ajal.
Nende kuju ja suurus erineb tavalistest lümfotsüütidest, mis on näha mikroskoobi all verevärvi valmistel.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veresoonest vereproov, tavaliselt küünarnukist.
Ettevalmistusena on soovitatav olla 8-12 tundi enne proovi võtmist toitumata (tühi kõht).
Tulemus saadakse vere üldanalüüsi (hemogrammi) raames, kus veri analüüsitakse spetsiaalse aparatuuriga (hematoloogiline analüsaator) ning tehakse verevärvi mikrokopeerimine.

Kõrge atüüpiliste lümfotsüütide tase (põhjused)

Infektsioonid

Viirusinfektsioonid: Epsteini-Barri viirus (kuseteede näärmepõletik), tsütomegaloviirus, hepatiit, SARS-CoV-2 (COVID-19).
Harva mõned bakteriaalsed infektsioonid (nt kõhunäärme põletik) või parasiidid (nt toksoplasm).

Mitteinfektsioonilised põhjused

Mõned ravimid (nt antiepileptikumid).
Autoimmunnhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus).
Stress või suur füüsiline koormus.
Mõned vähi- või verd mõjutavad haigused (nt lümfohüstiotsütoos).

Madal atüüpiliste lümfotsüütide tase

Võimalikud põhjused

Atüüpiliste lümfotsüütide erilist patoloogilist alanormi eraldi ei defineerita. Nende puudumine või väga väike hulk on tavaline leid tervetel inimestel.
Üldine lümfotsütopeenia (kõikide lümfotsüütide vähenemine) võib olla seotud immuunpuudulikkusega, keemiaraviga, AIDS-iga või luuüdi kahjustusega.

Indikatsioonid: millal uuringut tehakse?

Peamised sümptomid ja olukorrad

Pikaajaline või kõrge palavik.
Lümfisõlmede oluline suurenemine ja valulikkus.
Tugev väsimus, kurguvalu ja lihasvalu.
Kahtlus infektsioosse mononukleoosi, hepatiidi või muu viirusinfektsiooni järele.
Mõne ravimi võtmisel tekkinud kõrvalnähtude hindamisel.

Kes võib uuringut tellida?