Alkoholihepatopaatia
Kirjeldus
Alkoholihepatopaatia on maksakahjustus, mis tekib alkoholi pikaajalise ja liigse tarbimise tagajärjel. See on progresseeruv seisund, mis võib alata lihtsast rasvumist ja areneda eluohtlikuks maksatsirroosiks või maksavähiks. Selle õigeaegne tuvastamine ja sekkumine on kriitilise tähtsusega patsiendi elukvaliteedi ja ellujäämise säilitamiseks.
Alkoholihepatopaatia (ka alkoholi-maksalahjustus) on maksa kahjustuste spekter, mida põhjustab alkoholi toksiline mõju maksarakudele. Maks on peamine organ, mis metabolitseerib alkoholi. Selle protsessi käigus eralduv toksiline aine atsetaldehüüd põhjustab oksidatiivset stressi, põletikulisi protsesse ja maksarakke rasva kogunemist. Ajapikku võib see viia kolme peamise staadiumini: alkoholist põhjustatud maksarasvumiseni, alkoholiheatiidile (põletik) ja lõpuks maksatsirroosile, kus terve maksakude asendub arpkoega. See arpkoe teke on pöördumatu ja pärsib maksa normaalfunktsioone, nagu toksiliste ainete eemaldamine, seedimiseks vajalike ensüümide tootmine ja vere valgu koostise reguleerimine.
- Pidev väsimus ja üldine nõrkus
- Kõhu ülaosas paremal pool ebamugavustunne või täisolekutunne
- Ilanähtav kaalulangus või isu puudus
- Polevikuline iiveldus, eriti hommikuti
- Kollane värvumine nahal ja silmavalgetel (kõdus ehk žaundis)
- Kõhu suurenemine vedeliku kogunemise tõttu (atsiit)
- Turse jalgades ja hõlmates (ödeem)
- Lihtsalt tekkivad verejooksud ja siniloomused (veritsushäired)
- Teadvuse muutused, segasus, unisus või kõnehäired (hepatiitne entsüfalopaatia)
- Punetavad peopesad ja nahal „ämblikuvõrgustiku” laigud (maksatäpid)
Peamine ja otsene põhjus on alkoholi krooniline liigtarbimine. Ohustatud on isikud, kes tarbivad pika aja jooksul üle ohutute piiride. Ohutuks koguseks peetakse naistel kuni 1 standardset joogiühikut päevas ja meestel kuni 2. Olulised riskitegurid on: soolised erinevused (naiste maks metabolitseerib alkoholi erinevalt, seetõttu on nad tundlikumad), geneetilised eeldused, toitumine (toidupuudus, eriti vitamiinide defitsiit, suurendab riski), olemasolevad maksahaigused (nt C-viirushepatiit või maksarasvumine mittetarbimispõhjustatud) ning ravimite samaaegne tarvitamine, mis koormavad maksa (nt paratsetamool, mittedestroidsed põletikuvastased ravimid).
Diagnoos põhineb põhjalikul anamneesil (eriti alkoholitarbimise mustrite ülekuulamisel), füüsilisel uuringul ja spetsiifilistel testidel. Verianalüüsid hinnavad maksa kahjustust (kõrgenenud AST, ALT, GGT, bilirubiini tase) ja selle funktsiooni (nt albumin, protrombiini aeg). Kõhuõõne ultraheli on peamine kujutlusmeetod maksa suuruse, struktuuri ja atsiidi tuvastamiseks. Elastsograafia (FibroScan) hindab maksa kõvadust ja arpkoe teket ilma biopsiata. Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) võivad olla vajalikud täpsemaks hindamiseks. Maksabiopsia on kuldstandard maksakahjustuse ulatuse ja raskusastme määramiseks, eriti ebaselgetel juhtudel või teiste haiguste välistamiseks.
Ravi aluseks on alkoholi tarbimise täielik lakkamine. See on ainus võimalus haiguse progresseerumise peatamiseks ja maksa taastumise võimaluse andmiseks varastel staadiumitel. Raviplaan on individuaalne ja hõlmab: Toetavat toitumisteraapiat: Piisav kalorite ja valkude sissevõtt, B-rühma vitamiinide (eriti tiamiini) ja foolhappe manustamine. Medikamentoosset ravi: Põletikuvastased ravimid või kortikosteroidid raskema alkoholiheatiidi korral. Teatud ravimeid saab kasutada maksafunktsiooni parandamiseks või fibroosi aeglustamiseks. Tüsistuste ravi: Atsiidi ravim diureetikumidega, hepatiitse entsüfalopaadia ravi spetsiaalsete ravimite ja dieediga. Psühhosotsiaalne tugi: Nõustamine, sõltuvusravi programmid ja tugigrupid on olulised pikaajalise kaineduse säilitamiseks. Maksasiirdamine võib olla ainus võimalus patsientidel lõplikus tsirroosi staadiumis, kui on täidetud ranged kriiteriumid, sealhulgas pikaajaline kainedus.
Konsulteerige arstiga viivitamatult, kui: Teil on muret tekitav alkoholitarbimise harjumus ja soovite abi selle kontrolli all hoidmiseks. Tekivad hoiatavad märgid nagu kollane nahk või silmad, tugev kõhuvalu või turse, oksendamine verest või väga tume stuhl, äkiline segasus või kõnehäired. Teil on diagnoositud maksahaigus ja te jätkate alkoholi tarbimist. Ärge oodake, kuni sümptomid muutuvad tõsiseks. Varajane sekkumine, ka alkoholi tarbimise vähendamine, võib oluliselt paranda prognoosi. Pere- või sõprade märkused teie joomisharjumuste kohta tuleks võtta tõsiselt.