Maksafibroosi aste

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Maksafibroosi aste normid
Üldine
Levinumad hindamissüsteemid on METAVIR (F0 kuni F4) ja Ishak (0 kuni 6). Madalamad astmed (F0-F1) näitavad kerget või puuduvat fibroosi, kõrgemad astmed (F3-F4) näitavad tõsist fibroosi või tsirroosi.
Mehed
Hinnangu skaala on ühine meestele ja naistele.
Naised
Hinnangu skaala on ühine meestele ja naistele.

Näitaja kohta

Maksafibroosi aste on meditsiiniline hinnang maksas esineva siduskoe (fibroosi) ulatusele ja tõsidusele. See on oluline näitaja krooniliste maksahaiguste, nagu hepatiit või rasvamaks, prognoosi ja raviplaani koostamisel.

Funktsioon
  • Fibroosi aste kvantifitseerib maksarakukahjustuse ja sidekoe kasvu (fibroosi) määra.
  • See annab olulist teavet haiguse staadiumi, prognoosi ja vajaliku ravi intensiivsuse kohta.
Määramise viisid
  • Kuldne standard on maksabiopsia koos histoloogilise hindamisega (nt METAVIR skoor).
  • Mittetraumatilised meetodid hõlmavad elastograafiat (nt FibroScan) ja spetsiaalseid biomarkerite teste.
Protseduur
  • Biopsia: Teostatakse nõela abil, võttes maksast väikese koeproovi, mida analüüsitakse mikroskoobi all.
  • Elastograafia (FibroScan): Kiire ja valuutu uuring, mis mõõdab ultraheli abil maksa tihedust ja elastsust.
  • Veretestid: Mõned testid (nt FibroTest, ELF) hindavad fibroosi biokeemiliste markerite alusel.
Kroonilised maksahaigused
  • Virushepatiidid (eriti C-hepatiit ja B-hepatiit)
  • Alkoholne maksahaigus
  • Mittalkohhoolne rasvamaksahaigus (NAFLD/NASH)
  • Autoimmuunsete maksahaiguste (nt primaarne kolangiit) pikaajaline kulgevus
Muud riskitegurid
  • Pikaajaline ravimite toksilisus
  • Metaboolsed häired (nt hemokromatoos)
  • Krooniline sapiteede obstruktsioon
Tervislik seisund
  • Terve maks ilma kroonilise kahjustuseta.
  • Algstaadiumis maksahaigus ilma olulise struktuurse muutuseta.
Ravi tulemus
  • Tõhus põhihoiguse ravi (nt hepatiidi antiviralne ravi) võib fibroosi astet stabiliseerida või isegi parandada.
  • Elustiili muutused (alkoholi loobumine, kaalulangus) võivad pidurdada fibroosi progressi.
Kahtlus kroonilise maksakahjustuse korral
  • Pikaajaline kõrgenenud maksaensüümide tase veres.
  • Kliinilised sümptomid nagu väsimus, kõhuõõne vedelik (atsiit) või kollatõbi.
  • Ultraheli- või muud kujutlustuuringud, mis näitavad maksa struktuuri muutusi.
Jälgimine ja ravi planeerimine
  • Kroonilise maksahaiguse (nt C-hepatiidi) prognoosi hindamine.
  • Ravi vajaduse ja efektiivsuse hindamine.
  • Enne ja pärast maksasiirdamist.
Soovitavad eriarstid
  • Gastroenteroloog
  • Hepatoloog