Veregrupi määramine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Veregrupi määramine on oluline laboratoorne test, mis tuvastab inimese veregrupi ABO ja Rh-süsteemi järgi. See teave on kriitiline ohutute vereülekannete tagamiseks, raseduse ajal ja enne suuremate operatsioonide läbiviimist. Veregrupi tundmine on oluline nii meditsiinilises kui ka isiklikus kontekstis.

Funktsioon
  • Määrab punaste vereliblede pinnal esinevate antigeenide (A, B) ja vereplasmas leiduvate antikehade (anti-A, anti-B) tüübi.
  • Tuvastab Rh-faktori (D-antigeeni) olemasolu või puudumise, mis klassifitseerib vere Rh-positiivseks või Rh-negatiivseks.
  • Tagab ühilduvuse doonori ja retsipiendi vahel vereülekande ajal, vähendades raskete transfüusioonireaktsioonide ohtu.
Päritolu ja tähtsus
  • ABO veregrupi süsteemi avastas Karl Landsteiner 1901. aastal, mis on aluseks modernsele veremeditsiinile.
  • Veregrupp on pärilik tunnus, mis jääb muutumatuks kogu eluea vältel.
  • Lisaks meditsiinilisele olulisusele on veregrupi teadmine vajalik ka näiteks passi taotlemisel mõnes riigis või isiku tuvastamisel.
Protseduur
  • Proov võetakse tavaliselt veenist, harvemini sõrmelt.
  • Laboris segatakse patsiendi vereproov teadaolevate antikehadega (anti-A, anti-B, anti-D).
  • Punaste vereliblede kokkuklombumise (aglutinatsiooni) mustri järgi määratakse veregrupp ja Rh-faktor.
  • Tulemus registreeritakse nelja põhigruppidena (A, B, AB, 0) koos Rh-märgiga (+ või -).
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Võib süüa ja juua nagu tavaliselt.
  • Oluline on teavitada arsti või meditsiinitöötajat kõigist hetkel võetavatest ravimitest.
ABO veregrupid
  • Grupp A: Punaste vereliblede pinnal on A-antigeenid, plasmas anti-B antikehad. Saab verd grupilt A ja 0.
  • Grupp B: Punaste vereliblede pinnal on B-antigeenid, plasmas anti-A antikehad. Saab verd grupilt B ja 0.
  • Grupp AB: Punaste vereliblede pinnal on nii A- kui B-antigeenid, plasmas ei ole anti-A ega anti-B antikehi. Universaalne retsipient – saab verd kõigilt gruppidelt (A, B, AB, 0).
  • Grupp 0: Punaste vereliblede pinnal ei ole A- ega B-antigeene, plasmas on nii anti-A kui anti-B antikehi. Universaalne doonor – verd saab anda kõikidele gruppidele, kuid ise saab ainult grupi 0 verd.
Rh-faktor
  • Rh-positiivne (Rh+): Punaste vereliblede pinnal on D-antigeen. Enamik elanikkonnast on Rh-positiivne.
  • Rh-negatiivne (Rh-): Punaste vereliblede pinnal puudub D-antigeen. Rh-negatiivsetel naistel on Rh-positiivse lootega rasedusel oluline risk immuniseerumiseks, mis nõuab erilist jälgimist.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Planeeritav operatsioon või meditsiiniline protseduur, mille puhul on verekaotus võimalik.
  • Raseduse alguses ja enne sünnitust Rh-negatiivsetel naistel.
  • Vereülekande vajaduse korral või kui soovite saada veredoonoriks.
  • Organi- või luuüdüsi siirdamise ettevalmistamine.
  • Uute sündinute haemolüütilise haiguse riski hindamine (kui ema on Rh-negatiivne ja laps Rh-positiivne).
Millistele eriarstidele võib see olla oluline?
  • Kirurgid – operatsioonideks vajaliku verevaru tagamiseks.
  • Hematoloogid – verehaiguste ja vereülekannete korraldamiseks.
  • Sünnitusarstid-günekoloogid – raseduse ja sünnituse käigu jälgimiseks.