Anisokooria
Kirjeldus
Anisokooria on seisund, kus silma pupillid (mustad ringid silma keskele) on märgatavalt erineva suurusega. See võib olla püsiv või ajutine tunnus.
Anisokooria on meditsiiniline termin pupillide erineva suuruse kohta. Pupill on silma värvilise osa (vikerkesta) keskele jääv must ava, mis reguleerib valguse sisenemist silma. Tavaliselt on mõlema silma pupillid ühesuguse suurusega ja reageerivad valgusele sarnaselt – ahenevad heledas valguses ja laienevad hämaras. Pupillide suurust kontrollivad spetsiaalsed lihased (vikerkesta sfinkter ja dilataator) ning autonoomne närvisüsteem. Kui see mehhanism häirub ühes silmas, võib tekkida anisokooria. See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele seisunditele – alates kahjututest anomaaliatest kuni tõsiste närvisüsteemi või silma probleemideni.
- Füsioloogiline anisokooria: Umbes 20% rahvastikust on väike (kuni 1 mm) ja püsiv pupillide suuruse erinevus, mis on normaalne variatsioon ja ei ole seotud haigusega.
- Vanusega seotud muutused: Mõnel inimesel võib eakamas eas tekkida kerge anisokooria.
- Mõned ravimid või silmatilgad: Mõned ravimid (nt teatud astmaravimid, Parkinsoni tõve ravimid) või silmatilgad (nt atropiini sisaldavad) võivad ajutiselt muuta ühe pupilli suurust.
- Silma trauma või põletik: Silma vigastus, irit (vikerkesta põletik), glaukoom (silmarõhu tõus) või uveiit võivad põhjustada ühe pupilli ahenemist või laienemist.
- Närvi kahjustus: Kolmandiku kraniaalnärvi (nervus oculomotorius) kahjustus võib põhjustada ühe pupilli laienemist. See võib olla seotud aneuroidismi, infektsiooni või survaga närvi peale.
- Horne'i sündroom: Sümpeaegse närvisüsteemi kahjustus, mis põhjustab ühe pupilli ahenemise ja ülaosaliigutuste vähenemise.
- Kesknärvisüsteemi häired: Insult (eriti ajutüve piirkonnas), ajukasvaja, ajupõletik (nt meningiit, ensefalit) või ajutrauma võivad häirida pupillide refleksi.
- Adie pupill: Kahjustus silma kohalikus närvisüsteemis, mis teeb pupilli aeglaselt reageerivaks valgusele. Sageli on see kahjutu.
Kui anisokooria on teile seni tundmatu ja teil puuduvad muud sümptomid, võib olla tegemist füsioloogilise seisundiga. Siiski on oluline jälgida muutusi. 1) Võta fotod: Tee selgete fotod mõlemast silmast hämaras ja heledas valguses, et dokumenteerida pupillide suurust ja reageerimist. See võib aidata arstil. 2) Analüüsi oma ravimeid: Vaata üle kõik kasutatavad ravimid ja iluhooldustooted (sh silmatilgad), kas need võivad mõjutada pupille. 3) Vältige eneseravimist: Ärge kasutage silmatilgu või muid vahendeid ilma arsti nõuta. 4) Puhka: Kui sümptom on seotud väsimuse või stressiga, puhka ja jälgi, kas olukord paraneb. 5) Põhjalik silmaarsti kontroll: Igal juhul on soovitatav teha täielik silmaarsti uuring, et välistada silmapõhjused.
- Anisokooria, mis tekib VÄGA ÄKKSELT (sekundite või minutite jooksul), eriti kui see on kaasas:
- Tugev peavalu, iiveldus, oksendamine.
- Nägemishäired, kahepildi nägemine, silmade liigutamise raskus.
- Kõne häired, näo lõtvus, keha ühe poole nõrkus (insulti märgid).
- Teadvuse muutused, segasus või minestamine.
- Pärast VÄGA TÕSIST PEAVIGASTUST või peatraumat.
- Anisokooria, mis tekib äkitselt ilma eelnev trauma või teadaolev põhjus (isegi kui muud sümptomid puuduvad).
- Pupillide suuruse erinevus suureneb järsult.
- Silmavalu, punetus, nägemise äkiline halvenemine või valguskartus.
- Uue ja püsiva näo ülaosa või laugude lõtvuse ilmnemine.
- Kaasnev kõrge palavik, kuklajäikus või välguvalgus (võivad viidata meningiidile).
- Anisokooria, mis ilmneb koos uue ja püsiva peavaluga.