Käteväris
Kirjeldus
Käteväris on käte plaanipäratu liikumine või rappumine, mis võib olla ajutine või püsiv, kerge või tugev, ning mis segab igapäevaseid tegevusi.
Käteväris (tremor) on üks levinumaid liigutushäireid, mis väljendub lihaste rütmilise ja plaanipäratu kokkutõmbumisena, põhjustades käte rappumist. See on füüsioloogiline reaktsioon, kus käelihased pingestuvad ja lõdvestuvad kiirel vaheldumisel. Mõnel juhul on see reaktsioon stressile, väsimusele või erutusele. Teistel juhtudel võib see olla signaal närvisüsteemi või aju funktsioneerimise häirest. Värisemine võib ilmneda puhkeolekus, liigutuse ajal või teatud asendis hoidmisel.
- Füüsioloogiline värisemine (närvilisus, erutus, stress)
- Väsimus või unepuudus
- Liigne kofeiini tarbimine (kohv, tee, energiajoogid)
- Alkoholism või alkoholi tarvitamise järsk lõpetamine
- Külm või hüpotermia
- Mõnede ravimite kõrvaltoimed (nt astmaravimid, antidepressandid)
- Madal veresuhkur (hüpoglükeemia), eriti kui oled kaua söömata olnud
- Pärilik essentsiaalne tremor (kõige levinum põhjus patsiendil)
- Parkinsoni tõbi (puhkevärisemine, mis väheneb liigutamisel)
- Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus)
- Multiips skleroos (MS)
- Alzheimeri tõbi või muud neurodegeneratiivsed haigused
- Peaaju kahjustus (nt ajutrauma, insult)
- Närvi kahjustus (perifeerne neuropatia)
Kui käteväris on kerge ja ilma teiste murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka ja vähenda stressi: Tee sügavaid hingeõppeharjutusi, mediteeri või proovi jõusaalis käia.
2. Vähenda stimulante: Piira kofeiini ja teiste ergutite tarbimist.
3. Tagada korrektne uni: Püüa saada 7-9 tundi und öö kohta.
4. Vältida alkoholi: Kuigi alkohol võib värisemist ajutiselt leevendada, võib see pärast seda halveneda.
5. Katseta adaptiivsete seadmetega: Raske või ebastabiilse käega toidu söömiseks kasuta kaalutud söögiriistu või suurema käepidemega nõusid.
6. Ravimid: Ära võta ravimeid ilma arsti nõusolekuta. Mõnel juhul võib arst määrata betablokaatoreid või muid ravimeid, kui käteväris segab igapäevast elu.
- Käteväris, millele lisandub rinnapiin, hingeldus või südamepekslemine (võib viidata südameprobleemidele)
- Äkiline kõnemeeltuse, näo ripsmete lõtvuse või jõuetuse tekkimine (võib olla insuldi märk)
- Krambid või teadvuse kaotamine koos värisemisega
- Käteväris peatrauma (peapõrutuse) järel
- Käteväris, mis halveneb või muutub sagedasemaks
- Värisemine, mis segab tööd, kirjutamist või söömist
- Värisemisega kaasnev kaalulangus, südamepekslemine või higistamine (kilpnäärme ületalitluse märgid)
- Värisemine, mis algab peale uue ravimi alustamist
- Värisemine, mis ei vähene isegi puhkamise ja stressi vähendamise korral