Tundlikkuse uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Tundlikkuse uuring on diagnostiline meetod, mille abil hinnatakse organismi või spetsiifiliste mikroorganismide (nt bakterite) reaktsiooni kindlatele kemikaalidele või ravimitele. Seda kasutatakse laialdaselt nii infektsioonhaiguste korral sobiva antibiootikumi valimiseks kui ka allergiliste reaktsioonide tuvastamiseks. Tulemused aitavad arstil koostada tõhusa ja turvalise raviplaani.

Funktsioon
  • Hindab mikroobide (nt bakterite, seente) tundlikkust erinevatele antibiootikumidele.
  • Tuvastab inimese immuunsüsteemi reaktsiooni allergenidele (nt toiduainetele, tolmu, umbrohupolle).
  • Määrab parima ja ohutuma ravi infektsiooni või allergilise seisundi korral.
Rakendusvaldkonnad
  • Mikrobioloogia: antibiootikumide tundlikkuse test (AST) bakteriinfektsioonide korral.
  • Immunoloogia: allergiatestid (naha testid või vereanalüüsid).
  • Onkoloogia: kasvajarakkude tundlikkuse test chemoteraapiale (in vitro).
Protseduur
  • Mikrobioloogiline uuring (nt antibiootikumide tundlikkus): Patogeeni (bakteri) eraldatakse haige inimese proovist (nt kõrigu, uriin). Seejärel kasvatatakse seda laboris erinevate antibiootikumidega immutatud keskkondades, et hinnata, milline ravim inhibeerib kasvu tõhusamalt.
  • Allergiauuring: Tehakse naha torketest (allergeni tilgutus nahale ja kerge torke) või vereanalüüs (spetsiifiliste IgE antikehade määramine).
  • Proovid: Kasutatakse vereproove, kudede proove (naha), uriini või teisi kehavedelike proove sõltuvalt uuringu tüübist.
  • Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva kuni nädala jooksul.
Antibiootikumide tundlikkuse test (AST)
  • Positiivne (tundlik) tulemus tähendab, et testitud antibiootikum on efektiivne antud bakterikolle vastu ja seda saab kasutada raviks.
  • See näitab, et bakter ei ole selle ravimi suhtes resistentne.
Allergiauuring
  • Positiivne tulemus (nt punetus, turse naha testi kohal või kõrged IgE antikehade tasemed veres) viitab allergiale testitud aine suhtes.
  • See kinnitab, et organismi immuunsüsteem reageerib allergenile.
Peamised põhjused
  • Raskesti ravitud või korduvad infektsioonid (nt kuseinfektsioonid, kopsupõletik).
  • Kahtlus antibiootikumiresistentsuse olemasolu kohta.
  • Allergiliste sümptomite (nagu nokkamine, sügelus, hingamisraskused) põhjuste selgitamine.
  • Ravi efektiivsuse optimeerimine ja kõrvaltoimiate minimeerimine.
Millised eriarstid tellivad seda uuringut?
  • Infektsionist (infektsioonhaiguste eriarst)
  • Allergoloog-immunoloog
  • Perearst või sisehaiguste arst
  • Uroloog või günekoloog (nt püsivate infektsioonide korral)