Valu läve uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Valu läve uuring on meditsiiniline test, mille eesmärk on mõõta indiviidi füüsilist reaktsiooni või tundlikkust standardiseeritud valuergutusele. See annab teavet valu kogemise füsioloogilise aluse ja valu käsitlemise erinevuste kohta. Uuringut kasutatakse sageli kliinilistes uuringutes ning valuhaiguste ja kroonilise valu hindamisel.

Mis on Valu läve uuring?

Funktsioon

Mõõdab indiviidi minimaalset stimuluse intensiivsust, mis põhjustab valutunnetuse.
Hindab valu tundlikkust ja indiviidi reaktsiooni mehhanisme.
Kasulik diagnostikatööriist krooniliste valuhaiguste, näiteks fibromüalgia või neuropaatilise valu hindamisel.

Meetodid

Termiline valu lävi: kasutatakse sooja või külma stimuleerimist.
Mehaaniline valu lävi: kasutatakse surve- või torkemeetodeid (nt algomeetria).
Elektriline stimulatsioon: kasutatakse elektrilist ergutust nahale või hammastele.

Protseduur ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient asub mugavas asendis. Uurija rakendab kontrollitud ja järk-järgult suurenevat stimulust kindlasse kehaossa (näiteks küünarnukile, sõrmele).
Patsient annab märku (nt sõnaliselt või nupule vajutades), kui tunneb stimuluse kui valu.
Protseduuri korratakse mitu korda erinevates kohtades, et saada keskmine tulemus. Kasutatakse spetsiaalseid instrumente, nagu algomeeter või termotestija.

Mida näitab Valu läve tõus või muutus?

Valu tundlikkuse vähenemine

Kõrgem valu lävi võib näidata vähemat valu tundlikkust.
Võib olla seotud geneetiliste teguritega, harjumusega valuergutusele või mõnede ravimite (nt opioidide) tarvitamisega.
Võib olla ka märk teatud neuroloogilistest seisunditest, kus valuületus on häiritud.

Kliiniline tähendus

Krooniliste valuhaiguste, nagu fibromüalgia, puhul on valu lävi sageli madalam (suurenenud tundlikkus).
Uuring aitab hinnata ravivalu toimeefektiivsust.
Võib olla seotud psühholoogiliste teguritega, nagu stress või ärevus, mis mõjutavad valu tajumist.

Indikatsioonid: millal tehakse Valu läve uuringut?

Peamised põhjused

Kroonilise valu sündroomide (nt fibromüalgia, migreen) diagnostika ja jälgimine.
Uute valuvaigistite või ravimeetodite toime hindamine kliinilistes uuringutes.
Neuroloogiliste häirete hindamine, mis võivad mõjutada valu tajumist.
Patsientide valutundlikkuse erinevuste uurimine enne ja pärast operatsiooni.

Spetsialistid