Arteriaalse jäikuse uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Arteriaalse jäikuse normid
Üldine
Tervetel noortel täiskasvanutel on karotiidi-femoraalse pulsilaine kiirus (cfPWV) alla 10 m/s. Väärtused üle 10 m/s viitavad arterite jäikuse suurenemisele ja kõrgendatud kardiovaskulaarsele riskile.
Mehed
Meestel võivad normväärtused olla pisut madalamad kui naistel samas vanusegrupis, kuid peamiseks hindamiskriteeriumiks on ikkagi vanusega seotud normide piirid.
Naised
Naistel võib menopausi järel arterite jäikus kiiremini suureneda. Soo erinevused on väikesed kuni keskeani, peale mida naistel võib jäikus olla suurem.

Näitaja kohta

Arteriaalse jäikuse uuring on mitteinvasiivne meetod veresoonte tervise hindamiseks, mis mõõdab arterite elastust ja jäikust. See annab olulist teavet kardiovaskulaarse riski kohta ning aitab tuvastada varjatud arterite kahjustusi, mis on seotud hüpertensiooni, ateroskleroosi ja teiste haigustega. Uuring on kiire, valutu ja võimaldab saada tähtsaid andmeid südame-veresoonkonna funktsiooni kohta.

Funktsioon
  • Hindab arterite seina elastust ja jäikust.
  • Mõõdab pulsilaine levimise kiirust (PWV) veresoonetes.
  • Annab informatsiooni varajase ateroskleroosi ja kardiovaskulaarse riski kohta.
  • Võimaldab hinnata veresoonkonna vananemist ja funktsionaalset seisundit.
Meetodi tüübid
  • Pulsilaine kiiruse (PWV) mõõtmine (kuldne standard).
  • Augmentatsiooni indeksi (AIx) mõõtmine.
  • Keele-aluse Doppleri ehk tonomeetria abil.
  • Oskilomeetriline meetod õlavarre ja sääre arteritel.
Ettevalmistus
  • Välti tubakatooteid ja kofeiini vähemalt 3 tundi enne uuringut.
  • Tule kohale puhkeolekus, vältides füüsilist koormust vähemalt 30 minutit enne.
  • Uuring tehakse lamavas asendis, enamasti paljastatud õlavarred ja sääred.
Protseduur
  • Spetsiaalsed andurid (tihti manustatakse nööpnõelte kujulised sensorid) paigaldatakse nahale suurte arterite (nt karotiidi, femoraalarteri) kohale.
  • Seade registreerib pulsilaine levimise aja kahe punkti vahel.
  • Arvutatakse pulsilaine kiirus (PWV) meetrites sekundis (m/s).
  • Uuring kestab tavaliselt 15-30 minutit ja on täiesti valutu.
Kroonilised haigused
  • Püsiv arteriaalne hüpertensioon (kõrge vererõhk)
  • Ateroskleroos (arterite kõvenemine ja plakkide teke)
  • 2. tüüpi diabeet (suhkurtõbi)
  • Krooniline neeruhaigus
  • Metaboolne sündroom
Elustiil ja muud tegurid
  • Ebatervislik toitumine (kõrge soola- ja rasvasisaldusega toit)
  • Liigne alkoholi tarbimine
  • Vanus (arterid loomulikult kõvenevad vananedes)
  • Pärilikud tegurid (pereajalugu)
  • Püsiv stress
Normaalne või hea seisund
  • Noored ja terved inimesed, kelle arterid on väga elastsed.
  • Hea kardiovaskulaarne tervis ja optimaalne vererõhk.
  • Regulaarne aeroobne füüsiline aktiivus (nt jooksmine, ujumine).
Võimalikud põhjused
  • Mõned ravimid (nt ACE-i inhibitoorid) võivad parandada arterite elastsust.
  • Pikaajaline tervislik eluviis ja toitumine.
  • Haruldased kaasasündinud sidekoe haigused, mis mõjutavad veresoonte ehitust.
Peamised indikatsioonid
  • Kõrge vererõhu (hüpertensiooni) hindamine ja ravitulemuse jälgimine.
  • Kardiovaskulaarse riski täpsem hindamine, eriti keskealistel ja vanematel patsientidel.
  • Kahtlus varajase ateroskleroosi või veresoonte kahjustuse osas.
  • Metaboolse sündroomi või 2. tüüpi diabeedi korral.
  • Krooniliste neeruhaiguste patsientidel.
Soovitavad spetsialistid
  • Kardiolog (südame-veresoonkonnahaiguste eriarst)
  • Perearst või sisehaiguste arst
  • Endokrinoloog (eriti diabeedi või hormoonhäirete korral)
  • Nefroloog (neeruhaiguste eriarst)