Põlvevalu pärast traumat

Kirjeldus

Põlvevalu pärast füüsilist trauma on keha reaktsioon vigastusele, mis võib tuleneda põrutavast löögist, kukkumisest, pöörlemisest või ülepingutusest.

Põlvevalu pärast traumat on keha kaitsereaktsioon, mis teavitab meid põlveliigese, selle ümbritsevatel lihastel, sidemetel, kõhrdel või luudel tekkinud kahjustusest. Valu tekib põletikuliste ainete vabanemise ja kahjustatud kudede ärrituse tõttu, mis on keha viis sundida puhkama ja vältida edasist kahjustamist. Valu intensiivsus sõltub vigastuse tõsidusest.

Sagedased ja tavaliselt mitteohulised põhjused
  • Pehmekoelised vigastused (näiteks põlve muuramine või venitus)
  • Väikesed sinikad ja turse lihtsate löökide tagajärjel
  • Ülepingutus või väsimuslihasvalu pärast harjumatu füüsilist koormust
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Luulõhked (näiteks kandluu, reieluu või põlvekupru lõhked)
  • Sidemetekahjustused (näiteks rist- või külgsidemete rebend või katkestus)
  • Põlvekõhrde kahjustus (meniskuse rebend)
  • Liigesekõhre kahjustused
  • Põlveliigese väljavhemine (luksatsioon) või alakulg

Kui valu on kerge ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist: 1) Puhka – välti põlve koormamist. 2) Jää – rakenda külmakotti mähkesse mässitult 15-20 minutiks korra 2-3 tunni jooksul esimestel 48-72 tunnil. 3) Kompressioon – kasuta elastsust sidet või käsipekset turse vähendamiseks. 4) Kõrgust – aseta põlv kõrgemale südame tasemest, lamades. Sa võid võtta ilma retseptita valuvaigisteid nagu ibuprofeen või paratsetamol annust järgides. Oluline on vältida alkoholi ja raskeid koormusi, kuni valu ja turse on maha vajunud.

Kiire abi on vajalik, kui on esinenud järgmised sümptomid
  • Talumatu valu või valu, mis halveneb kiiresti.
  • Põlve deformatsioon või loomulikust asendist väljaviimine.
  • Puudulik või täielik liikumisvõime kaotus jalas või varvastel.
  • Suur või kiiresti kasvav turse (paaristunniga).
  • Kõhnumise, kiunumise või tuimuse tunne põlvest allpool (näiteks sääres või jalataldes).
  • Nahal sinakas värvi muutus või külm nahk vigastatud jalal.
  • Heli või tunne pragunemisest trauma ajal, millele järgneb ebastabiilsuse tunne põlveliigeses.
  • Valu, mis ei vähene puhkamise ja koduse ravi järel 2-3 päeva jooksul.