Põlve sidepurse vigastus

Kirjeldus

Põlve sidepurse vigastus on üks levinumaid liigeseid puudutavaid traumasid, mis hõlmab põlve sidemete kahjustumist – alates kergest venitusest kuni täieliku purdeni. See põhjustab valu, turret, verevalumeid ja liikumispiiranguid, mis võivad oluliselt mõjutada igapäevast tegevust.

Põlve sidemed on tugevad sidekoest moodustunud struktuurid, mis ühendavad reieluud ja sääreluud ning tagavad põlveliigese stabiilsuse ja liikuvuse. Põlvel on neli peamist sidet: eesmine ristside (ACL), tagumine ristside (PCL), sisemine külgside (MCL) ja välimine külgside (LCL). Vigastus võib tekkida sideme venitamisel, osalisel rebimisel või täielikul katkemisel. Tavaliselt põhjustab see kohest valu, turret ja liiges ebastabiilsust. Vigastuse mehhanism võib olla äkiline põlve pöörlemine, otsene löök või ülekoormus, mis panevad sidemeid lõdvemaid piire ületama.

Levinud ja mitteohtlikud põhjused
  • Sportivigastused, eriti kontaktspordis (nt jalgpall, korvpall, võimlemine) või kiirete muutustega spordialadel (nt tennis, suusatamine).
  • Äkilised põlve pöörlemised või väänamised igapäevastes olukordades, näiteks komistamine või libisemine.
  • Kukkumised otsese löögiga põlvele või põlve ebanormaalsesse asendisse jäämine.
  • Liigse korduva koormuse tõttu tekkinud ülekoormusvigastused, näiteks pikk jooks või hüpped.
  • Vanusega seotud muutused, mis nõrgestavad sidemeid, kuid ei põhjusta tavaliselt tõsiseid tüsistusi.
Tõsised haigused või hoiatusmärgid
  • Külgsidemete tõsised vigastused (mediaalne või lateraalne külgside), mis võivad kaasneda muude struktuuride kahjustustega.
  • Ristsidemete rebend (ees- või tagasidemepurse), mis nõuab sageli kirurgilist sekkumist.
  • Degeneratiivsed muutused, nagu osteoartriit või reumatoidartriit, mis nõrgestavad sidemeid ja suurendavad vigastuste riski.
  • Kroonilised põlveprobleemid, näiteks ebastabiilsus või eelnevigastused, mis võivad põhjustada korduvaid episoode.
  • Süsteemsed haigused, mis mõjutavad sidekude terviklikkust, näiteks mõned koehaigused.

Põlve sidepurse vigastuse korral on oluline kiiresti rakendada esmaabi meetmeid, et vähendada valu ja turret ning vältida edasist kahjustust. RICE meetod on kuldstandard: 1. Rest (puhkus) – välti igasugust tegevust, mis põhjustab valu, kasuta karkade kui vajadlik, et mitte koormata vigastatud jalga. 2. Ice (jää) – rakenda jääpakett mähkmetega vigastatud piirkonnale 15-20 minutiks iga 2-3 tunni järel esimesed 48-72 tundi; see aitab vähendada turret ja valu. 3. Compression (survamine) – kasuta elastset sidet või tursevastast kinnitusvahendit, et toetada põlge ja piirata turret, kuid jälgi, et side ei kitsene liiga, mis põhjustab verevarustuse häireid. 4. Elevation (kõrgendamine) – tõsta vigastatud jalg südame kõrgusele või kõrgemale, eriti puhkamise ajal, et soodustada vere outflowi ja vähendada turret. Valu ja põletiku leevendamiseks võib võtta mittesteroidsed põletikuvastased vaigistid nagu ibuprofeen või paratsetamol vastavalt tootja soovitustele või arsti nõuannetele. Pärast esimest paar päeva võib alustada õrni liigutusi, et säilitada liikuvust, kuid välti valu tekitavaid liigutusi. Kui sümptomid ei parane mõne päeva jooksul, konsulteeri arstiga või füüsioterapeudiga edasiste juhtnööride saamiseks.

Kiire meditsiniline abi on vajalik, kui:
  • Tugev valu, mis ei vähene puhkamise või tavapäraste valuvaigistitega.
  • Võimetus koormata jalga või kõndida ilma abivahenditeta.
  • Põlve ebastabiilsus – tunne, et põlv "annab alla" või "nõelub" liikumise ajal.
  • Kuuldav pragin, lõdisev hääl või klõpsatus vigastuse hetkel.
  • Kiirelt suurenev turse, mis levib ümbritsevasse piirkonda, või märgatavad verevalumid (sinikaelused).
  • Põlve deformatsioon, vales asend või liigese lukustumine.
  • Numbinus, karastumine või jäikus põlves või jalalabas, mis viitab närvi kahjustusele.
  • Kõrge palavik, punetus või kuumenemine vigastatud piirkonnas, mis võib näidata infektsiooni.
Varajased hoiatusmärgid, mis nõuavad arsti konsultatsiooni:
  • Püsiv valu, mis kestab kauem kui 3-4 päeva isegi puhkamise ja esmaabimeetmete rakendamise korral.
  • Hommikune jäikus või tuimustunud tunne põlves, mis ei lahene soojendamisega.
  • Pidev või suurenev turse, mis ei vähene jää ja kõrgendamise abil.
  • Liikumispiirangud, mis halvenevad aja jooksul või takistavad igapäevaste toimingute tegemist.
  • Eelnevate põlvevigastuste taaskordumine või kroonilised valuhooud.