Sääre magnetresonantstomograafia (MRI)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Sääre magnetresonantstomograafia (MRI) on mitteinvasiivne ja detailne kujutav uuring, mis võimaldab hinnata põlve-, säärluu-, hüppeliigese, kõõluste ja pehmete kudede seisukorda. See kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid, et luuda täpsed pildid luustikust ja pehmetest kudedest ilma kiirituskoormuseta. Uuring on eriti väärtuslik trauma, krooniliste valu- või põletikuseisundite ning spordivigastuste diagnostika korral.

Mis on sääre magnetresonantstomograafia (MRI)?

Funktsioon

Hinnata sääre piirkonna luid, liigeseid, kõõluseid, ligamente, kõhr ja pehmete kudede (näiteks lihaste) struktuuri ja funktsiooni.
Diagnoosida reumatilisi haigusi, trauma, põletikke, kasvajaid ja degeneratiivseid muutusi.
Pakkuda detailset teavet enne planeeritavat operatsiooni või ravi tulemuslikkuse hindamiseks.

Põhimõte

Uuring põhineb vesinikuaatomite tuumamagnetresonantsi põhimõttel, mis muudab kudedesse sisalduva vee vastuse raadiosageduslikele impulssidele.
Andmed töödeldakse arvuti abil, et saada kõrge eraldusvõimega mitmetasandilisi anatoomilisi pilte.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient asetatakse liuglauale ja säärepiirkond fikseeritakse, et vähendada liigutusi.
Laud liigutatakse magnetresonantstomograafi torusse.
Masin teeb mitmeid pildistussuundi, mis võivad kesta 30–45 minutit.
Protseduuri ajal on võimalik kuulda koputavaid helisid, seetõttu antakse tavaliselt kõrvatroppe.

Ettevalmistus

Vältida metallesemeid (eemaldada kõik ehted, riietel ei tohi olla metallnööpe).
Kontrastaine manustamise korral on võimalik, et tuleb teha veretest.
Teatada ravile, kui on klaasproteese, metallimplantaate või elektroonilisi seadmeid (nt südame stiimulaator).
Rasedate puhul tuleb uuringu vajalikkust hinnata üksikult.

Mida võib sääre MRI avastada?

Traumamehhanismid ja rebenemised

Kõõluste rebendid (nt Achillese kõõluse rebend).
Ligamentide (nt põlve külgside) kahjustused.
Meniskuse rebendid.
Stressimurrud ja luuõõned.

Põletikulised ja degeneratiivsed muutused

Artriit (näiteks osteoartriit, reumatoidartriit).
Tendiniit ja bursiit.
Osteomüeliit (luu-põletik).

Muud seisundid

Hea- või pahaloomulised kasvajad (nt osteosarkoom).
Veresoonte ja närvikahjustused.
Põletikuliste haiguste (näiteks infektiivse artriidi, Löfgreni sündroomi) käik.

Indikatsioonid: millal tehakse sääre MRI?

Peamised põhjused

Pikaajalised või ägedad sääre- või põlvevalud, mis ei leevene tavalise ravi korral.
Kahtlus luu-, liigese- või pehmete kudede trauma (nt vigastus spordiga tegelemisel) korral.
Põletiku või infektsiooni sümptomid, mille põhjus pole teada.
Kasvaja või tsüsti avastamine teiste uuringute (nagu röntgen või ultraheli) käigus.
Enne ortopeedilist operatsiooni planeerimist või ravi tulemuste hindamiseks.

Millised arstid käsivad uuringut?

Ortopeed
Traumatoloog
Reumatoloog
Üldarst

Seotud uuringud

Seotud haigused

Meniskirebe 85% Põlve ristiside rebend 85% Külgmise sideme vigastus 80% Põlve meniskipurustus 75% Osteochondritis dissecans 70% Osteokondroos 65% Osteomiiliit 60% Sepiline artriit (infektsiooniline artriit) 55%

Otsi näitajat

Südame magnetresonantstomograafia Südame magnetresonantstomograafia kontrastainega 11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium