Sääre magnetresonantstomograafia (MRI)

Sääre magnetresonantstomograafia (MRI) on mitteinvasiivne ja detailne kujutav uuring, mis võimaldab hinnata põlve-, säärluu-, hüppeliigese, kõõluste ja pehmete kudede seisukorda. See kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid, et luuda täpsed pildid luustikust ja pehmetest kudedest ilma kiirituskoormuseta. Uuring on eriti väärtuslik trauma, krooniliste valu- või põletikuseisundite ning spordivigastuste diagnostika korral.

Funktsioon
  • Hinnata sääre piirkonna luid, liigeseid, kõõluseid, ligamente, kõhr ja pehmete kudede (näiteks lihaste) struktuuri ja funktsiooni.
  • Diagnoosida reumatilisi haigusi, trauma, põletikke, kasvajaid ja degeneratiivseid muutusi.
  • Pakkuda detailset teavet enne planeeritavat operatsiooni või ravi tulemuslikkuse hindamiseks.
Põhimõte
  • Uuring põhineb vesinikuaatomite tuumamagnetresonantsi põhimõttel, mis muudab kudedesse sisalduva vee vastuse raadiosageduslikele impulssidele.
  • Andmed töödeldakse arvuti abil, et saada kõrge eraldusvõimega mitmetasandilisi anatoomilisi pilte.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liuglauale ja säärepiirkond fikseeritakse, et vähendada liigutusi.
  • Laud liigutatakse magnetresonantstomograafi torusse.
  • Masin teeb mitmeid pildistussuundi, mis võivad kesta 30–45 minutit.
  • Protseduuri ajal on võimalik kuulda koputavaid helisid, seetõttu antakse tavaliselt kõrvatroppe.
Ettevalmistus
  • Vältida metallesemeid (eemaldada kõik ehted, riietel ei tohi olla metallnööpe).
  • Kontrastaine manustamise korral on võimalik, et tuleb teha veretest.
  • Teatada ravile, kui on klaasproteese, metallimplantaate või elektroonilisi seadmeid (nt südame stiimulaator).
  • Rasedate puhul tuleb uuringu vajalikkust hinnata üksikult.
Traumamehhanismid ja rebenemised
  • Kõõluste rebendid (nt Achillese kõõluse rebend).
  • Ligamentide (nt põlve külgside) kahjustused.
  • Meniskuse rebendid.
  • Stressimurrud ja luuõõned.
Põletikulised ja degeneratiivsed muutused
  • Artriit (näiteks osteoartriit, reumatoidartriit).
  • Tendiniit ja bursiit.
  • Osteomüeliit (luu-põletik).
Muud seisundid
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad (nt osteosarkoom).
  • Veresoonte ja närvikahjustused.
  • Põletikuliste haiguste (näiteks infektiivse artriidi, Löfgreni sündroomi) käik.
Peamised põhjused
  • Pikaajalised või ägedad sääre- või põlvevalud, mis ei leevene tavalise ravi korral.
  • Kahtlus luu-, liigese- või pehmete kudede trauma (nt vigastus spordiga tegelemisel) korral.
  • Põletiku või infektsiooni sümptomid, mille põhjus pole teada.
  • Kasvaja või tsüsti avastamine teiste uuringute (nagu röntgen või ultraheli) käigus.
  • Enne ortopeedilist operatsiooni planeerimist või ravi tulemuste hindamiseks.
Millised arstid käsivad uuringut?
  • Ortopeed
  • Traumatoloog
  • Reumatoloog
  • Üldarst

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!