Madalandi vererõhk (hüpotensioon)
Kirjeldus
Madalandi vererõhk on olukord, kus vererõhk on madalam kui normaalne. See võib põhjustada peapööritust, nõrkust või tunnust, nagu oleks teadvuselt ära.
Vererõhk on jõud, millega veri surub veresoonte seinte vastu. See on elutähtis keha funktsioon, mis tagab vere ja hapniku kohaletoimetamise kõikidesse elunditesse ja kudedesse. Madal vererõhk (hüpotensioon) tähendab, et see surve on alanormaalselt madal. Keha võib sellele reageerida, vähendades verevoolu vähemtähtsatesse piirkondadesse (nt nahk) ja keskendudes südamele, ajule ja neerudele, mis võib põhjustada iseloomulikke sümptomeid nagu peapööritus ja nõrkus. See võib olla üksikjuhtum või krooniline seisund.
- Dehidratsioon (keha vedelikupuudus).
- Liigne kuumus või kuumaraami saamine.
- Stress, ärevus või šokk.
- Pikaajaline lamamine (näiteks haiglas).
- Rasedus (esimeses ja teises trimestris).
- Mõned ravimid (nt vererõhku alandavad tabletid, diureetikud, mõned depressiooni ravimid).
- Alatoitumine või vitamiinipuudus (eriti B12-vitamiini ja raua puudus).
- Staatiline ortostaatiline hüpotensioon (vererõhu langus järsu püsti tõusmise ajal).
- Südameprobleemid (nt aeglane südamerütm (bradükardia), südamepuudulikkus, südameklapi probleemid).
- Endokriinsed häired (nt kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos), Addisoni tõbi, madal veresuhkur (hüpoglükeemia)).
- Raske infektsioon (sepsis).
- Suur verekaotus (näiteks vigastuse või sisemise verejooksu tõttu).
- Anafülaktiline šokk (raske allergiline reaktsioon).
- Autonoomne neuropaatia (närvisüsteemi kahjustus, näiteks diabeedi korral).
Kui teil on kerge madal vererõhk ilma hädaolukorra märkideta, võivad need meetodid aidata:
1. Joo palju vedelikke: Eriti vee, tee või elektrolüüdijooke. Dehidratsioon on üks peamisi põhjuseid.
2. Suurenda soola tarbimist mõõdukalt: Küsi arsti nõu, eriti kui teil on kõrge vererõhk või südamehaigus. Sool sidub vett ja tõstab vererõhku.
3. Söö väikeseid, aga tihti: Suured söögikorrad võivad vererõhku järsult alandada.
4. Välti alkoholi: Alkohol laiendab veresooni ja alandab vererõhku veelgi.
5. Tõuse üles aeglaselt: Kui oled istunud või lamandanud, istu mõneks minutiks voodi serval, enne kui püsti seisate. See võimaldab kehal kohaneda.
6. Kanna kompressioonipükse või sukkasid: Need aitavad suruda jalgadesse kogunevat verd tagasi vereringesse.
7. Tõsta peaotsa magamisasendis: Maga mitu patja või tõsta voodi jalga.
8. Võta kohalikke tugevdavaid ravimeid (ainult arsti soovitusel): Mõned ravimid nagu fludrokortisoon võivad olla kasulikud kroonilise hüpotensiooni korral.
- Teadvuse kaotus või ähmastumine (minutiks või kauemaks).
- Äge, tugev valu rinnus või ülemises kehaosas.
- Lühinägevus või raske hingeldamine.
- Krambid.
- Kiire või nõrk pulss.
- Segasus või raskused kõnelemisel.
- Nägemishäired (nt kahene nägemine või pimedus).
- Oksendamine verega või söögi läbikäimine musta või tärklisetaolise ainega (võib viidata sisemisele verejooksu).
- Kõrge palavik (>39°C) koos madala vererõhuga.
- Peapööritus või nõrkus on pidev ja takistab igapäevast tegevust.
- Vererõhk langeb järsult või sagedaste episoodide korral, isegi kui teadvus säilib.
- Madal vererõhk kaasneb uute või muutunud sümptomitena, nagu väsimus, iiveldus, külm nahk või nägemishäired.
- Te kahtlustate, et põhjus võib olla ravimi kõrvaltoime.
- Kodus rakendatud abinõud ei anna leevendust.