Kiirenenen pulss

Kirjeldus

Kiirenenen pulss ehk tahükardia on olukord, kus südame löögisagedus on püsivalt kõrgem kui normaalses puhkeolekus (täiskasvanul üle 100 lööki minutis). See võib olla kergelt tundetav või kaasneda hirmu- või rahutustundega.

Pulsikirus näitab südame löögisagedust. Pulss kiireneb füüsilise koormuse, stressi või erutuse ajal – see on normaalne adaptiivne reaktsioon, et varustada keha rohkem hapnikuga. Kui pulss on kiirenenenud puhkeolekus ilma ilmse põhjuseta, võib see viidata keha tasakaaluhäirele, näiteks südame rütmihäirele, hüpertooniastressile või mõnele muule meditsiinilisele seisundile. Püsiv kiire pulss koormab südant ja võib olla keha hädaabimärk.

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Füüsiline pingutus või treening
  • Emotsionaalne stress, ärevus või hirm
  • Kofeiini (kohv, energiajook) või nikotiini tarbimine
  • Mõned ravimid (nt astmaravimid, nohuvahendid)
  • Kuumus või kõrge õhuniiskus
  • Dehüdratsioon (vedelikupuudus)
  • Alkoholi tarvitamine või sellest taastumine
Tõsisemad haigused või hälbed
  • Anemia (verevaegus)
  • Kõrgenenud kilpnäärme talitlushäire (hüpertüreoos)
  • Madal vererõhk (hüpotensioon) või šokk
  • Südamehaigused (nt südamepuudulikkus, fibrillatsioon)
  • Infektsioon või kõrge palavik
  • Hingamisteede haigused, mis põhjustavad hapnikupuudust
  • Elektroliidide tasakaalutus (nt kaaliumi või magnesiumi puudus)

Kui kiirenenen pulss ei kaasne punaste lippudega loetletud sümptomitest (vt allpool), võite proovida järgmist:

1. Puhka ja lõdvestu: Istu või lamades puhka. Proovi sügavalt ja rahulikult hingata (nt 4 sekundi sissehingamine, 6 sekundi väljahingamine), et aktiviseerida parasümpaatiline närvisüsteem.

2. Joo piisavalt vedelikku: Vedelikupuudus võib kiirendada pulssi. Joo vett.

3. Välti ergutajaid: Loobu kofeiini, nikotiini ja energiajookidest.

4. Kontrolli oma pulssi: Kasuta sõrmi kaela või randme arteri juures, loe löögid 30 sekundi jooksul ja korruta 2-ga, et saada löögid minutis. Tee seda puhkeolekus.

5. Analüüsi võimalikke põhjusi: Kas oled stressis, väsinud või on see seotud uue ravimi võtmisega? Kui kiirus langeb lõdvestumise järel, on põhjus tõenäoliselt funktsionaalne.

6. Pikaajalised meetmed: Regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus, stressihaldus (meditatsioon, jalutuskäigud) ja tervislik toitumine aitavad hoida normaalset südamerütmi.

Kohene erakorralise abi vajamine (helista 112)
  • Rindkerevalu, survetunne rinna piirkonnas, mis võib ulatuda käele või lõuale
  • Äkiline nõrkus, uimasus või teadvuse kaotus
  • Tõsine hingeldus või võimetus hingata
  • Kohmetus, nägemishäired või kõne raskused
  • Väga kiire või ebaregulaarne pulss (nt üle 140 lööki minutis), mis ei rahune
Päevapealne arsti konsultatsioon (perearst või hädaabi)
  • Kiirenenen pulss, mis kestab mitu tundi ega leevene puhkamisega
  • Püsiv nõrkus, pearinglus või iiveldus
  • Pulsisagedus, mis on pidevalt üle 100 lööki minutis puhkeolekus
  • Kardioloogiliste sümptomite esinemine esimest korda (või patsiendil, kellel on teadaolev südamehaigus)
  • Kahtlus ravimi kõrvaltoime või uue seisundi ilmnemise osas