Kontrollimatult värisedes käed (Käte tremor)

Kirjeldus

Kontrollimatult värisedes käed ehk tremor on käte tahtmatu ja rütmitud liigutamine, mis võib ilmneda puhke- või tegevuse ajal.

Mida tähendab kontrollimatult värisedes käed?

Käte värisemine (tremor) on tahtmatu lihaste kokkutõmme, mis põhjustab käte värisemist või rappumist. See on üks levinumaid liigutushäireid ning võib olla nii füsiologiline (normaalne, näiteks stressi või väsimuse korral) kui ka patoloogiline (haigusest tingitud). Värisemine võib olla peen (näputremor) või jõuline, mõjutada ühte või mõlemat kätt ning sagedus võib olla erinev. See tuleneb närvisüsteemi osade (nt peaaju, seljaaju või perifeersete närvide) vastastikkusest koostoimest lihastega. Kui see on pidev või halvenev, võib see segada igapäevastele tegevustele nagu söömine, kirjutamine või esemete käsitsemine.

Levinumad põhjused

Levinud ja enamasti ohutud põhjused

Füsiologiline tremor: Kerge värisemine, mida võivad põhjustada stress, ärevus, väsimus, külm või füüsiline pingutus.
Stimulantide tarbimine: Suurenenud kofeiini, nikotiini või mõnede ravimite (nt astmaravimite) tarbimine.
Liigne alkoholi tarbimine või äkiline alkoholi tarbimise lõpetamine (kõrvaldumisnäht).
Vanusega seotud muutused: Mõnedel inimestel võib vananedes esineda kerget esimesejärgulist tremori.
Nälg või veresuhkru langus (hüpoglükeemia).

Tõsisemad seisundid või haigused

Esmane või essentsiaalne tremor: Pärilik närvisüsteemi häire, mis põhjustab korduvat värisemist, sageli halveneb liigutuste ajal.
Parkinsoni tõbi: Neurodegeneratiivne haigus, mis põhjustab puhketremori (värisemine puhkeolekus), koos kanguse ja liigutuste aeglustumisega.
Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus): Kilpnäärme liigne hormoonitootmine kiirendab ainevahetust ja võib põhjustada värisemist.
Multiipel skleroos (MS): Kesknärvisüsteemi haigus, mis võib põhjustada mitmesuguseid liigutushäireid.
Pärilikkus: Paljudel juhtudel on esmanel tremoril pärilik komponent.
Mõned ravimid: Näiteks antidepressandid, antipsühhootikumid, astmaravimid või mõned südameravimid võivad põhjustada värisemist kõrvalmõjuna.
Neuroloogilised kahjustused: Peatrauma, insult või teatud aju piirkonna kahjustused.

Abi kodustes tingimustes

Kui värisemine on kerge ja põhjustab stress või väsimus, võivad aidata järgmised meetodid:

Puhka ja vähenda stressi: Proovi lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või jooga.
Välti triggereid: Vähenda kofeini (kohv, tee, energiajoogid) ja alkoholi tarbimist. Lõpeta suitsetamine.
Tagala piisav uni: Väsimus võimendab tremori.
Korralik toitumine: Söö korrapäraselt, et vältida veresuhkru langust.
Füüsiline aktiivsus: Regulaarne kerge treening võib parandada üldist tervist ja vähendada stressi.
Ergonomia: Kasuta raskeid käepärasemaid esemeid (nt suured käepidemed), et vähendada värisemise mõju igapäevategevustele.
Ära jäta ravimeid ära: Kui arst on määranud ravimid tremoriks, võta neid korrapäraselt.

Kui värisemine püsib või halveneb, on oluline pöörduda arsti poole täpsema diagnoosi ja raviga.

Millal KIIRESTI pöörduda arsti poole?

Kiire meditsiinilise abi vajavad olukorrad

Äkiline ja tugev värisemine, mis esineb koos kõhuvaluga, peavaluga, nägemishäirete või segasuse (võib viidata insuldi või ajuveresoonte probleemidele).
Värisemine peatrauma järgselt.
Värisemine koos raskuste kõne või kõndimisega, näo lõtvusega või keha ühe poole nõrkuse (insulti märgid).
Värisemine koos kõrge palavikuga, krampide või jäiguse (võib olla infektsiooni või kesknärvisüsteemi põletiku märk).

Plaaniga arstlik konsultatsioon on vajalik, kui

Värisemine halveneb ajas või muutub sagedasemaks.
Värisemine segab oluliselt igapäevaseid tegevusi (söömine, riietumine, kirjutamine).
Värisemine ilmneb koos teiste sümptomitega nagu kaalulangus, südamepekslemine, higistamine või ärritus (kilpnäärme ületalitluse märgid).
Värisemine põhjustab sotsiaalset või psühholoogilist stressi.
Kahtlus uute ravimite või ravimi kõrvalmõju tõttu tekkinud värisemises.
Peres on esmane tremor või Parkinsoni tõbi ning sümptomid on sarnased.