Kätevärin
Kirjeldus
Kätevärin on käte sooritatavate tahtmatute ja korrapäratute värisemiste tunne, mis võib esineda erinevatel põhjustel, alates stressist kuni tõsiste tervisehäireteni.
Kätevärin on meditsiinilises mõttes tremor – lihaste kiired ja rütmitud kokkutõmbed, mis põhjustavad värisemist. See on keha tavapärane reaktsioon, mis võib tuleneda närvisüsteemi häirest, mis kontrollib lihaste liigutusi. Värisemine võib esineda puhkeolekus, liigutuse ajal või teatud asendis hoidmisel. Põhimehhanism seisneb vastasmõjus närvisüsteemi, lihaste ja aju osade vahel, mis reguleerivad motoorset kontrolli.
- Füüsiline väsitus või lihaste ülepingutus
- Emotsionaalne stress, ärevus või erutus
- Külm (keha termoregulatsiooni reaktsioon)
- Liigne kofeiini või muude stimulantide tarbimine
- Teatud ravimite kõrvaltoimed (nt astmaravimid, antidepressandid)
- Alkoholi või uimastite kasutamise tagasilöök
- Vere suhkru langus (hüpoglükeemia), eriti kui oled pikka aega söömata
- Esentsiaalne tremor (pärilik kõige levinum tremoritüüp)
- Parkinsoni tõbi (puhketremor, mis väheneb liigutuse ajal)
- Hüperütüreoos (kilpnäärme liigtoime) – kiirenenud ainevahetuse tulemus
- Neuroloogilised kahjustused (nt ajutrauma, sclerosis multiplex)
- Pärilikkud või degeneratiivsed närvisüsteemi häired
- Raskemetallide mürgistus (nt elavhõbe, plii)
- Pikaajaline alkoholism või alkoholi tarbimise lakkamine
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetodeid: 1) Vähenda stressi – proovi lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või joga. 2) Piirga kofeiini, energiajooke ja teed, sest need võivad värisemist süvendada. 3) Tagala piisav uni ja puhkus, eriti kui põhjuseks on väsimus. 4) Vältä alkoholi, isegi kui see lühiajaliselt värisemist vähendab – pikaajaliselt see halvendab olukorda. 5) Proovi kergeid käsiharjutusi või venitusi, et parandada lihaste kontrolli. 6) Kasuta ergonoomilisi tööriistu või muudatuse tegemiseks suuremate käepidemetega (nt tassi asemel klaas mõlemale käele). Kui värisemine ilmneb ravimite võtmise järel, ärä otsusta ise ravimeid muuta – konsulteeri esmalt arstiga.
- Kätevärinaga kaasneb äkiline kõnehäire, näo viltune või jõuetus ühes kehapooles (insuldi märgid)
- Kätevärin tekib pärast pea trauma või lööki ning kaasneb iiveldus, peavalu või segasus
- Kätevärin on nii tugev, et ei saa süüa, juua või enda eest hoolitseda
- Kaasneb hingamisraskus, rinnavalud või südame rütmihäired
- Kätevärin halveneb järsult või muutub pidevaks, segades igapäevaseid tegevusi
- Värisemine hakkab levima teistesse kehaosadesse (nägu, jalad, keel)
- Kaasnevad muud sümptomid nagu kaalulangus, südamepekslemine, higistamine või silmade punnitus (kilpnäärmehäire märgid)
- Värisemine algab pärast uue ravimi võtmist
- Kätevärin segab tööd või sotsiaalset elu ning põhjustab häbi või ärevust
- On peresoojuses esinev tremor või neuroloogilised häired