Hüperaktiivsus
Kirjeldus
Hüperaktiivsus on liigse aktiivsuse, rahutuse ja impulsiivsuse seisund, mis võib segada igapäevast tegevust.
Hüperaktiivsus on olukord, kus inimese aktiivsuse tase on pidevalt ja märgatavalt kõrgem kui tema vanusega või olukorraga tavapäraselt oodatav. Ajukeemilises tasakaalus võivad olla muutused, eriti neurotransmitterite (nagu dopamiin ja noradrenaliin) toimel, mis reguleerivad tähelepanu, impulssid ja liigutusi. Keha ja aju on pidevas 'ülekiirendatud' olekus, mis võib avalduda pideva liikumise, raskustega istuda paigal ja kiiretel reaktsioonidel.
- Lühiajaline stress või ärevus
- Väsimus või unepuudus
- Liigne kofeiini või energiajookide tarbimine
- Suur elevus või ootus (nt enne sündmust)
- Vajadus füüsilise energia vabanemiseks (eriti lastele)
- Mõned ravimite kõrvaltoimed (nt mõned astmaravimid)
- Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) – kõige tavalisem põhjustaja
- Ärevushäired
- Bipolaarse häire mani faas
- Mõned neuroloogilised seisundid (nt Tourette'i sündroom, epilepsia mõned tüübid)
- Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)
- Mõned aju struktuurilised või funktsionaalsed häired
Kui hüperaktiivsus on kerge või ajutine (nt stressi põhjustatud), võivad aidata need meetodid:
1. Regulaarne füüsiline aktiivsus: Igapäevased trennid (jooksmine, ujumine, jalutamine) aitavad põletada liigset energiat ja parandada meeleolu.
2. Struktureeritud päevakord: Selge igapäevane graafik annab tunnet stabiilsusest ja vähendab ärevust.
3. Puhkuse ja une kvaliteedi parandamine: Püüdke saada piisavalt und ja võtke aega lõõgastumiseks.
4. Toitumise jälgimine: Vältige suhkrurikkaid toite, kofeiini ja tehislisandeid, mis võivad aktiivsust veelgi suurendada. Sööge regulaarselt tervislikke toite.
5. Rahustavad tehnikad: Proovige hingamisharjutusi, meditatsiooni või jõudelemist, et rahustada närvisüsteemi.
6. Keskkonna kohandamine: Loo vaikne ja korrapärane töö-/õpikeskkond, et minimeerida häireid. Võimaluse korral kasutage ajajaotust (nt Pomodoro tehnikat).
Oluline: Enne ravimite võtma hakkamist (sh rahustavaid rohtusid) alati konsulteerige arstiga.
- Hüperaktiivsusega kaasneb enesevõi teiste füüsiline ohustamine.
- Hüperaktiivsus on järsk ja kaasneb segadus, hallutsinatsioonid või paranoilised mõtted.
- Hüperaktiivsusega kaasnevad krambid või teadvuse kaotus.
- Hüperaktiivsus tekib pärast uue ravimi võtmist või mürgistust.
- Hüperaktiivsus püsib üle 6 kuu ja oluliselt segab elu koolis, tööl või suhetes.
- Lapsel on pidevad tähelepanu-, käitumis- või õppimisraskused.
- Hüperaktiivsusega kaasneb püsiv leina, süütunne või meeleolumuutused.
- Kodused meetodid ei anna leevendust ja sümptomid halvenevad.
- Kahtlus ADHD-s või muus neuroarengulises häires (ideaalne on pöörduda lastepsühholoogi või psühhiaatri poole).
- Hüperaktiivsusega kaasneb pidev unehäire või isutus.